Autovedajad on palganud Läti vahet sõitvad tankijad

Artikkel

- Uudised
- Tõnu Tramm
- 4. aprill 2018 kell 15:08
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autovedajad on palganud Läti vahet sõitvad tankijad
Circle K peadirektor Kai RealoFoto: Andras Kralla
"On teada transpordiettevõtteid, kuhu on tööle võetud eraldi tankija, kes sõidab kord nädalas ühe veokiga Lätti, et tuua teistele veokitele kütust," tunnistas Eesti Õliühingu juhatuse värske liige, Circle K peadirektor Kai Realo Äripäeva raadiole antud intervjuus.
Realo sõnul käib jutt nendest ettevõtetest, kes tegutsevad Eesti piires. Rahvusvahelisi vedusid tegevad firmad tangivad juba niikuinii kas Lätis või Leedus. "Kui vaadelda, kuidas on aastatega kasvanud autode arv erinevates riikides, siis on ka tankimiste arv neis kasvanud 5-7%.
"Kuidas aktsiisitõusude taustal ellu jääda?"
24. aprill 2018
- Milline on kütuseturu hetkeseis?
- Kuidas on muutunud meie tankimisharjumused pärast aktsiisitõusu?
- Kuidas autovedajad optimeerivad oma kulusid?
- Millised on aktsiisilaekumised tegelikkuses?
- Milline on aktsiisitõusude mõju kogu tarneahelale?
- Kui palju aitavad säästa alternatiivsed kütused?
- Milline on Eestis aktsiisipoliitika tulevik?
Konverentsi korraldavad Logistikauudised.ee ja Eesti Õliühing.
Eestis seevastu on aga tankimine langenud 2%, ehkki ka meie liikluskoormus on kasvavas trendis. Seega hinnanguliselt 7-8% meie kütuseturu mahust on liikunud Lätti ja Leetu," tunnistas Realo, kelle sõnul on hiljutised aktsiisitõusud ka üheks põhjus, miks moodustati Eesti Õliühingu juurde eraldi kolmeliikmeline juhatus, kelle ülesanne on tihendada koostööd riigiga ja teha kõik selleks, et selliseid samme edaspidi vältida.
"Mina teadvustasin probleemi tegelikke mõõtmeid siis, kui ma käisin jaanuaris Oslos komandeeringus. Sõites lennujaama suunas, nägin sealsetes tanklates samu hindu, mis on meil Eestis. Ja kui mõelda elatustasemele Norras ja meil, on see pilt ikka üsna karm," tõdes Realo, kelle sõnul on isegi Soome suutnud hoida diisliaktsiisi kontrolli all, kuna vastasel juhul tooks see kaasa hinnatõusu ka teistel elualadel.
Realo hinnangul on Eestis olnud suhtlus riigi ja kütusemüüjate vahel ebapiisav ning see oli ka põhjuseks, miks asuti ühingut reformima. "Eesti Õliühing on tegutsenud juba 25 aastat, selles on praegu 13 liiget ning enamik seniseid otsuseid on tehtud üksmeeles. Aeg läheb aga edasi ja kõiki otsuseid pole lihtsalt enam võimalik kollektiivse algatuse vormis ellu viia. Meil on olnud hea koostöö maksu- ja tolliametiga maksupettuste piiramiseks, kuid praeguses olukorras, kus aktsiisid on tõusnud vaatamata kõigele, leidis ühing, et riigiga suhtlemist on vaja parandada, rääkis Realo.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum