Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks targad pole alati rikkad?

    Edu on õpitavFoto: Panthermedia

    Uuringud näitavad, et kõrge IQ ei taga alati suurt sissetulekut. Hoopis olulisemad on võime ja tahe tulemuse nimel pingutada. Vähemoluline pole ka emotsionaalne intelligentsus.

    Ökonomist ja Nobeli preemia laureaat James Heckman ütles väljaandele Forbes, et vanematel pole mõtet ülemäära muretseda selle pärast, kas nende laps on kõrge IQ-ga või ei. Olulisemad on muud omadused.
    Heckman tõdes, et üldiselt kiputakse arvama, et inimese sissetuleku ja IQ vahel on tugev side, nii umbes 25-50%. Tegelikkuses näitavad uuringud, et seos on sisuliselt olematu, vaid 1-2%.
    Seega võib küsida, miks on paljud targad inimesed vaesed ning vastupidi, paljud tagasihoidlikuma teadmiste- ja ka andekusepagasiga inimesed rikkad? Või siis lihtsamalt: miks targad pole alati rikkad?
    Õnn ja edu
    Selgub, et teadus ei annagi sellele küsimusele päris ühtset vastust. Nii on öeldud, et õnn mängib väga suurt rolli selles, kas inimene saab rikkaks või ei. Heckmani uuringust selgub, et lisaks õnnele saab välja tuua inimese isiksuseomadused: rikkaks saavad need, kes on oma tegevuses järjepidevad, distsiplineeritud ning ajavad kindlalt oma asja.
    Seesuguse järelduse tegemiseks uurisid teadlased tuhandeid inimesi Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides, püüdes leida seoseid edukuse, IQ, koolihinnete ning isiksuseomaduste vahel. Sealjuures on huvitav, et mõnede inimeste puhul jälgiti muutusi läbi mitme aastakümne ning sealjuures ei analüüsitud IQ, koolihinnete ja isiksuseomaduste mõju üksnes sissetulekule, vaid ka tervislikele näitajatele ning eluga rahulolule.
    Uuringust selgus, et hinded ning isiksuseomadused olid inimese edukusega hoopis paremas korrelatsioonis kui IQ. Heckman selgitab, et edu sõltub paljuski sellest, kuivõrd inimene suudab oma edu nimel vaeva näha. Head hinded koolis annavad tunnistust sellest, et tegemist on järjepideva inimesega, kes tahab tulemuse nimel vaeva näha. Samuti kujunevad nii head harjumused. Vaid veidi vähemoluliseks osutusid isikuomadused, mis viitab, et teatud isiksuseomadustega inimestel on lihtsam edukaks saada.
    Ka selgub Heckmani uuringust, et edule saab aluse panna juba lapsepõlves. Paljud harjumused, mis aitavad tulevikus edukaks saada või karjääriredelil kõrgele ronida, on õpitavad. Isiksuseomadustest peab ta üheks olulisemaks avatust, mis ses kontekstis oleks sisuliselt sünonüüm uudishimule.
    Mõistagi ei saa väita, et kõrge IQ ei loe edukaks saamisel üldse, kuivõrd andekatel ja loomu poolest intelligentsetel inimestel läheb õppimine ladusamalt ning see suurendab tõenäosust, et ka tulemused on paremad. Küll aga jääb Heckmani sõnul suurde hätta inimene, kes võib olla küll tark, ent ei oska sotsiaalsetes situatsioonides käituda ning jätab endast mühakliku mulje. See ei anna talle võimalustki oma tõelisi teadmisi ja andeid näidata.
    Keskpärane on parim
    Teisalt selgub erinevatest isiksust puudutavatest uuringutest, et parim viis edukaks saada on olla keskpärane ehk mitte kalduda äärmustesse. Kui ühelt poolt võiks öelda, et head hinded ja tugev tahe tagavad edu, ei tohiks inimene oma tegemistes siiski nii intensiivne olla, et ta hakkab teisi häirima. See tähendaks näiteks, et väga introvertsel inimesel, kel on raske seltskonnas sõna võtta, on üksnes isiksuse tasandil keerukas tippu jõuda isegi, kui tal on head hinded ja tugev tahe. Või siis vastupidi: liialt ekstravertne inimene, kes väsitab oma kaaslased ära juba pärast paari koosoldud minutit.
    Seega väidab Heckman, et peamine on olla mõõdukas ning suuta olukorraga kohaneda. Nii sillutab inimene endale tee ka eduni.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.