Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kellele on kasulik Venemaa energiasüsteemi vahetamine Kesk-Euroopa sagedusala vastu?

Elering põhjendab energiasüsteemi muutust julgeolekuga. Baltenergo näeb Venemaa energiasüsteemist loobumises vaid konkurendi ärihuve ja tarbijahindade kasvu.Foto: Julia-Maria Linna

Eleringi juht Taavi Veskimägi võrdleb Venemaa energiasüsteemist loobumist Kesk-Euroopa oma kasuks ELi ja NATOsse astumsiega. Baltenergo liider Olav Kivirand näeb muutuses vaid omakasu, poliitilist survet ja tarbijahindade tõusu.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringu kohaselt on Balti riikide lahtiühendamine Venemaa Ühendatud Energiasüsteemist ning liitumine Kesk-Euroopa või Põhjamaade sagedusalaga geopoliitilistel põhjustel hädavajalik, teatas Elering.

Julgeolek ennekõike

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi tervitas kaitseuuringute keskuse teedrajava kaaluga uuringut. "Heameel on tõdeda, et oleme nüüdseks teiste Balti riikidega jõudnud kokkuleppele, et liigume ühiselt Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemise suunas," rõhutas Veskimägi.

Energiavõrkude geopoliitiline roll on Veskimägi sõnul praegu tähtsam kui kunagi varem, arvestades elektrisüsteemide laienemist ja integreerumist kogu maailmas, Seetõttu on Eleringi juhi hinnangul lahtiühendamine Venemaa süsteemist ja ühinemine Kesk-Euroopa sagedusalaga julgeoleku aspektist möödapääsmatu.

"See muudatus energeetikas on Balti riikide jaoks sama tähendusega kui meie liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Sünkroniseerimine peegeldab tihedat lõimumist ühiskondadega, kellega jagame samu väärtusi ja elukorraldust," lisas Veskimägi.

Kulud kannab tarbija

Baltenergo Grupp OÜ ja Lilleküla Seltsi juht Olav Kivirandile jäi Veskimägi optimism kaugeks. Tema väitel soovib Veskimägi Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemise läbi eeskätt oma ettevõtte turuväärtust tõsta.

„Hetkel toodame kaks korda rohkem energiat kui ise tarbime. Venemaa võrgusagedus on seejuures üks parimaid. Tõestuseks kasvõi Soome, kes ei eraldu. Nemad ostavad sisse suures koguses elektrit ja kui meie ka eralduksime, siis tarbiksime ikkagi Venemaa elektrit,“ selgitas Kivirand.

Teise muutuse põhjusena nägi Kivirand Euroopa Liidu poolset survet. Projekt ise olla tema sõnul mõttetult kulukas. „Miks investeerida juba toimiva süsteemi lõhkumiseks, et ehitada uus, mille töökindlus on kaheldav?“ tõstatas Kivirand küsimuse.

Uus sagedusala tähendaks uute liinide rajamist läbi Suwalki koridori Poolas, kus väidetavalt pole eriti tarbijaid. „Olen aru saanud, et Poolal otsest vajadust liini järgi pole. Lihtsalt poliitika on võetud, et Euroopa Liidu liikmed kuulugu samasse süsteemi,“ leidis Kivirand.

Viimaks jäi Kivirannale sügavalt kaheldavaks Veskimägi väide, nagu oleks manööver samastatav ELi ja NATOga ühinemisega. „Energiasüsteeme ehitatakse väga pika perspektiiviga, saja aasta peale. Praegu on suhted Venemaaga sellised nagu nad on, aga võib-olla homme vaatame juba paremuse poole,“ arvas Kivirand.

Hinnad hakkavad tõusma
Tarbijale tähendab sagedusala vahetus võrgutasude tõusu, sest konkurentsiamet arvestab tasude juures investeeringute mahtu võrkudesse. Üks osa investeeringutest tuleb Euroopast, aga kolmandik-neljandik tuleb tarbijal kinni maksta.
Soomega võrreldes on meie elektri hinnad keskmiselt 1,2 korda kõrgemad. Espoos, mis on Tallinna suurune linn, on võrgu tasud kolm korda odavamad. Räägime küll mõistlikust hinnast, aga mitte taskukohasest hinnast.

Olav Kivirand

Baltenergo Grupp OÜ tegevjuht

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

ELERING AS