Kristjan Pruul • 13 aprill 2018
Jaga lugu:

Kiire majanduskasv tõstis tootlikkust palkadest kiiremini

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar  Foto: Eiko Kink

Töötajate palgad ja töökohtade arv kasvasid möödunud aastal kiiresti, kuid üldine nõudlus aasta esimeses pooles kasvas nii ruttu, et tootlikkus kasvas palkadest kiiremini.

„Möödunud aasta oli Eesti ettevõtete jaoks edukas, kuna kasumid suurenesid taas üle mitme aasta. Tööjõu tootlikkus kasvas mitme aasta järel esimest korda rohkem kui tööjõukulu,“ kommenteeris Eesti Panga majandusanalüütik Orsolya Soosaar keskpanga pressiteate vahendusel.

Eesti Panga ülevaates tuuakse välja, et tööjõu ühikukulude kasvu peatumise põhjus oli nõudluse hüppeline kasv aasta algul, mis kaeti olemasolevate töötajatega. See võimalus omakorda johtus asjaolust, et varasematel aastatel ei olnud ettevõtted sellesama nõudluse ootuses töötajaid koondanud.

Kvalifikatsioonipreemiaks nimetatakse kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata tööjõu palga erinevust. Ühest Eesti Panga toimetistes välja antud artiklist selgub, et aastatel 1995–2008 langes kvalifikatsioonipreemia Eestis 20% ja Leedus 13%. Sellal kui Lätis see hoopis kasvas 16%.

Ühe võimaliku põhjusena toodi artiklis välja, et Eestis ja Leedus paranes ekspordihindade ja impordihindade suhe nii kaupade kui ka teenuste puhul, Lätis see kaupade puhul hoopis halvenes. Teiseks vähenes tööealine rahvastik Eestis vähem kui lõunanaabrite juures ning kõigis kolmes riigis suurenes kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas. Viimane näitaja oli aga Lätis jällegi väiksem.

Ühesõnaga – töötlevas tööstuses on Leedus ja Eestis suudetud pakkuda inimestele paremat palka kui Lätis ning kõrgharidusega tööjõu pakkumine on samuti Leedus ja Lätis tõusnud kiiremini.

„Kui aasta esimesel poolel tugines majanduse kiirem kasv peamiselt tööjõu tootlikkuse paranemisele, siis aasta teisel poolel toimus kasv pigem tänu suuremale hõivele,“ lisas ta.

Kuna kasvanud nõudlust olemasolevate töötajatega n-ö igavesti katta ei olnud võimalik, siis kiirenesid ka värbamine ning palgakasv, pealegi nõuab hõive reageerimine nõudluse kasvule teatavat viitaega.

Suurem tööjõunõudlus hoogustas omakorda palgakasvu, sest tööturul napib vaba tööjõudu. Palga omast kesisem tootlikkuse kasv viimaste aastate jooksul ei ole Eesti eripära, vaid iseloomustas ka naaberriike Lätit ja Leedut.

Samas on tööjõu tootlikkus Baltimaades viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on Eestis tootlikkus kasvanud 40 ja Lätis-Leedus isegi 75 protsenti. Vanades Euroopa Liidu maades aga alla 15 protsendi.

Töötajate arvul on raske kõrgemale tõusta

Töötajate arvu kasv kiirenes teisel poolaastal enamikul tegevusaladel, iseäranis tööstussektoris. Vabade töökohtade arv ja ettevõtete hõiveootused suurenesid märgatavalt juba mõne kvartali eest.

„Ettevõtted on optimistlikud, et hõive kasvab edaspidigi, aga see on keeruline, sest tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste seas on juba väga suur. 2017. aastal oli see Euroopa Liidu riikide seas Eestist suurem vaid Rootsis,“ märkis Soosaar.

„Töötuse määr oli eelmise aasta omast madalam sellest hoolimata, et töövõimereform toob tööturule inimesi, kellel on tööd leida raskem. Arvestades tööjõus osalemise määra kõrget taset ja väikest tööpuudust, on tööjõunõudluse kasvades tõenäoline, et palgakasv kiireneb ka edaspidi ja kasumikasv pidurdub,“ lisas ta.

Eelmisel aastal kasvas tööhõive määr tööealise elanikkonna (15–74 aastat) hulgas 67,5 protsendi tasemele. Kriipsu võrra eespool on veel Rootsi, võrdluseks Euroopa Liidu üldine keskmine jääb alla 60 protsendi.

Eesti kõrge tööhõive põhjustena tuuakse ülevaates välja suur tööhõive vanemaealiste (50-74) seas, seda eriti naiste hulgas.  

Palgad tõusid alumises otsas kiiremini

Kui 2017. aasta esimeses pooles kasvas keskmine palk 6,2 protsenti, siis aasta teises pooles kiirenes see töölevõtmislaine toel 7,5 protsendini. Inflatsiooni tõttu kahanes aga reaalpalga kasv 2016. aasta 7,3 protsendilt 3,4 protsendile.

„Palgakasv kiirenes aasta teisel poolel riigi haldusalas, eriti avalikus halduses – tõenäoliselt Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise lõppemise ja haldusreformi tõttu. Palgatõus hoogustus märkimisväärselt ka tänu investeerimisaktiivsuse suurenemisele hüppeliselt elavnenud ehitussektoris,“ ütles Soosaar.

Tuginedes maksu- ja tolliameti andmetele sai keskpank välja tuua, et kõige kiiremini – 9 protsenti – kasvasid palgad kõige madalama sissetulekuga kvintiilis. Keskmised kolm kvintiili nägid 6-8protsendilist kasvu. Esimene kvintiil (milles ei arvestata kõige kõrgemat 1%) on viimastel aastatel näinud aeglasemat, 5protsendilist palgatõusu, kuid eelmisel aastal kasvasid ka nende palgad tempokamalt, jõudes üle 6 protsendi.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt