Kristjan Pruul • 16. aprill • 5 min
Jaga lugu:

Majanduskasv tähendab valitsusele raskeid valikuid

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Sven Kirsipuu
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Sven Kirsipuu  Foto: Andras Kralla

Kiirelt tempot tegev majanduskasv praegu ülekuumenemise märke ei näita, kuid riigieelarve tegijad seab hea aeg raskete valikute ette.

Viimased aastad on olnud majandusprognoosijatele tänamatud nii Eestis kui ka mujal, konjunktuuri paranemist kas ei märgatud õigel ajal või ei juletud prognoosidesse panna, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik Madis Aben kevadprognoosi tutvustades.

Nii ei osatud eelmisel aastal ette näha ei 5 protsendini küündinud majanduskasvu ega tänavust, tõenäoliselt 4 protsendini küündivat tõusu. Ka välisnõudluse ja ekspordi kasvu ei julgetud prognoosides nii suureks teha, kui see tegelikult kujunes.

Eesti firmad ikka konkurentsis

“Eesti ekspordi jalajälg on maailmas tegelikult kasvanud, vähemalt siis, kui me ei arvesta mõningate suurte ettevõtete eksporti, mis Eesti konkurentsivõimet tegelikult ei mõjuta, näiteks sideseadmete oma,” rääkis Aben.

Tööturu arengud on analüütikuid üllatanud nii palga- kui ka hõivekasvu poolest, märkis Aben ja lisas, et kui veel tänavu ja järgmisel aastal on võimalik hõivet kasvatada Eesti 6protsendilise töötuse pealt, siis hiljem saab see ressurss ikkagi otsa.

Ometi ei ole madal töötus ja palgakasv liikunud edasi hindadesse. Alusinflatsioon, mis ei arvesta kütuste ega toidu hindadega – neid gruppe saab Eesti ise vähem mõjutada – on püsinud alla protsendi ja selle muutust ministeeriumi hinnangul oodata ei ole.

“Tänavune 2,9 protsenti on rohkem, kui ootasime pool aastat tagasi, aga seda taset hoiavad kõrged energiahinnad,” märkis Aben.

Erasektor kulutab konservatiivselt

Eesti erasektor on tarbimis- ja ka investeerimisotsustes olnud väga konservatiivne. Majapidamiste säästude osakaal on sissetulekutest püsivalt olnud üle 11 protsendi ja investeeringute osakaal püsinud 9 protsendi juures. See tähendab, et pärast eelmist kriisi on varutud rahalisi puhvreid ning praegu kasvab laenujääk sissetulekutega samas tempos, märkis Aben.

Ka ettevõtete jaoks oli esimene aktiivsem investeeringute aasta just 2017, kus esimest korda üle mitme aasta nende tõusu nähti. Seda selgitab ka varasem konjunktuur, et peamiselt kurdeti just vähese nõudluse üle. “Möödunud aasta investeeringud tulid paljuski puidutööstuses, sel sektoril on läinud paremini kui mujal. Loodetavasti tuleb tänavune investeeringute kasv laiapõhjalisem,” märkis Aben.

Ehitussektor üle kuumenenud ei ole

Ehitussektorisse tehtud valitsuse investeeringute pärast Aben muret ei tunne. “Eelmisel aastal kasvas küll valitsuse nõudlus, kuid tänavu või järgmisel aastal sarnast hüpet näha ei ole, ei paista seda ülekuumenemist ka ettevõtete tellimuste portfellist või oodatavatest hindadest,” märkis analüütik.

Ühtekokku on sisemaised riskid võrdlemisi madalal, kuid majanduse kiire kasv näitab, et nii-öelda potentsiaalsest kasvust kasvab Eesti majandus tänavu 1,6 protsendipunkti võrra kiiremini. See aga omakorda tähendab, et riigieelarve positsioon peab liikuma positiivses suunas ehk raha peab rohkem üle jääma.

Vaja rohkem plussi

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul tähendab selline SKP lõhe ehk vahe majanduse potentsiaali ja tegeliku käekäigu vahel, et valitsussektori eelarvepositsioon peab olema 120 miljonit eurot paremas seisus. See hõlmab nii riigieelarvet kui ka kohalikke omavalitsusi, riigi sihtasutusi ja ettevõtteid ning sotsiaalkindlustusfonde.

Siiski ei tähenda see, et peab riigieelarves ilmtingimata midagi kärpima, ütles Kirsipuu. “Kui majandus läheb ülesmäge, siis tegelikult laekuvad maksud paremini, riigi tulud on suuremad ja teiselt poolt ei pea näiteks töötukassa nii suuri väljamakseid tegema, suures osas toimub see positsiooni paranemine iseeneslikult,” märkis ta.

Järgmise aasta valitsussektori eelarvepositsiooni jaoks on maksude suurem laekumine, kohalike omavalitsuste eelarved ja töötukassa sissetulekud plusspoolel. Negatiivselt mõjutavad seda aga haiglate ja koolide investeeringud ning käesoleva aasta riigieelarve mõju.

Sõerd: raha on raske leida

Opositsioonilise Reformierakonna riigikogu saadik Aivar Sõerd olukorda nii roosilistes toonides ei näinud. “Selle 120 miljoni euro leidmine on küsitav. Esiteks on räägitud investeeringute edasilükkamisest, aga mainitud on ainult linnahalli, see ei ole rohkem kui 20 miljonit. Siis 68 miljonit eurot paranev maksulaekumine ja kolmandaks Euroopa Liidu vahendite ümbertõstmine,” loetles Sõerd.

Sõerdi sõnul on investeeringute edasi­lükkamine kindlasti võimalik, aga iseasi, kas see on ka mõistlik – selle asemel võiks valitsus reformierakondlase arvates otsa vaadata valitsuse prioriteetidele, nagu transpordi subsiidiumid või üürimajade ehitamine. “Mina väidan, et majanduskasvu harjal elame üle jõu ja struktuurses mõttes eelarvetasakaalu ei pruugi saavutada,” lisas ta.

Tulumaksu laekumise põnts

Üks osa on muidugi riskidel, mis on seotud muude maksude laekumisega. Näiteks on tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega seoses oodata füüsilise isiku tulumaksu laekumisele suurusjärgus 150 miljonit eurot väärt põntsu.

Seda peaks tasakaalustama näiteks juriidiliste isikute tulumaksu suurem laekumine – selleks langetati nn küpsete ettevõtete ehk regulaarselt dividende maksvate firmade omanikutulu maksumäära.  Kas dividende aga nii palju makstakse, kui plaaniti, on praegu raske öelda.

“Ei eita, et riskid juriidiliste isikute tulumaksu laekumisel jäävad, aga esimese kolme kuu maksulaekumised on olnud head. Arvestades, et valdav osa dividende makstakse välja suvel, ei saa välistada, et seal tuleb korrektuure teha, aga praeguse seisuga selleks alust ei ole olnud,” märkis Kirsipuu siiski. Ta lisas, et ainuüksi sotsiaalmaksu ülelaekumine on tänavu 100 miljoni euro kanti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt