Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja tühjad pihud: hea tehing, halb leping
Foto: PantherMedia/Scanpix
Eversheds Sutherland Ots&Co Eesti vandeadvokaadi Anet Kaasiku sõnul sõltuvad tüüpilised vaidluskohad rahvusvaheliste tehingute lepingutes sellest, millist tüüpi lepinguga on tegemist, vahendab raamatupidaja.ee.
Seminar rahvusvahelisel turul tegutsevatele ettevõtjatele 24. aprillil.
Lisainfo ja registreerimine siin.
„Kaupade ja teenuste lepingutes on klassikalised vaidluskohad kauba või teenuse vastavus lepingule ja ettenähtud tähtaegade järgimine. Samas on juriidilises plaanis ka lihtsamakoelisi vaidlusi, kus üks pool jätab oma rahalised kohustused täitmata ning vahekohtusse pöördutakse teenustasu või siis kokkulepitud kauba maksumuse sissenõudmiseks,“ nimetab ta esimeseks.
Energia valdkonnas on tema sõnul kõige sagedasem vaidluskoht aga hind. „Näiteks kui turg langeb, siis tekib küsimus, kas lepingus kokkulepitud hinda oleks võimalik seaduses ettenähtud n-ö hädaabi sätetega alla suruda,“ rääkis ta.
Ehituslepingutes on kaasiku sõnul jällegi sagedaseks küsimuseks, kas tähtaegade ületamine on vabandatav ja kas töö kvaliteet on vastav; lisaks võivad tekkida eelarve ületamise ja siduvuse küsimused.
Mõni piirkond on riskantsem
Riskantsemad on Kaasiku sõnul kindlasti korruptsiooniohuga piirkonnad. Samas mängib teise lepingupoole asukohariik rolli vaid siis, kui lepinguga on kokku lepitud sealse kohtu pädevus vaidlust lahendada või kui on teada, et otsuse täitmine peab varade asukohast tingituna seal aset leidma.
„Kui on sõlmitud vahekohtukokkulepe, on oluline valida vaidluse lahendamiseks selline koht, mis tagaks sõltumatu kohtu pädevuse otsuse kehtivust hiljem kontrollida ja ka menetluse kestel vajadusel vahele astuda. Seega isegi, kui Eesti ettevõtja on nõustunud allutama vaidluse väljaspool Eestit asuvale institutsioonile, võib asukohaks valida ikkagi "Tallinn, Eesti",“ julgustab Kaasik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.