Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks riik erasektori korruptsiooniga ei tegele?
„Kohati oleme jätnud erasektori korruptsiooni kõrvale küll. Me peame tegema valikuid,“ räägib keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere saates „Kuum tool“.
Märtsis kritiseeris advokaadibüroo COBALT Eesti juhtivpartner Jaanus Mody, et riik tegutseb tublisti enda korruptsiooniga ehk juhtumitega, kus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikud on varastanud riigi raha. „Kuid riik ei peaks kaitsma ainult seda, kui varastatakse inimeste poolt riigi kätte usaldatud raha, vaid ka seda, kui varastatakse seda raha, mis on usaldatud ettevõtete või inimeste kätte. See pool on minu arvates täiesti unaruses,“ rääkis Mody.
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere selgitab, et nii keskkriminaalpolitsei kui ka prokuratuur on tõesti erasektori pigem kõrvale jätnud. „Me peame tegema valikuid. Vaatame, kuidas saavutada võimalikult suur mõju,“ räägib Alavere saates „Kuum tool“.
Alavere lisab, et terve ühiskond ootab avaliku sektori inimestelt suuremat eetilisust ja eeskuju. „Vastab tõele, et meie fookus on olnud rohkem avalikus sektoris, kuid mida aeg edasi, seda rohkem avalik ja erasektor ka segunevad,“ seletab Alavere. Näiteks on era- ja avalik sektor segunenud täielikult eurotoetuste pettustes, millega tegelemine on olnud riigi prioriteet juba mitu aastat.
Kuula saatest, miks oli Alavere arvates õige otsus tõsta majanduskuritegude piiri 40 000 eurolt 80 000 eurole ja mida tuleks teha selleks, et omavalitsused nii suured korruptsioonipesad poleks.
Kuula saadet täispikkuses:
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.