80-aastane uuring: mis teeb tegelikult õnnelikuks?

„Väga üllatav leid oli see, et meie suhted ja see, kui õnnelikud me nendes suhetes oleme, mõjutavad väga suuresti meie tervist,“ ütles uuringu juhtiv teadlane Robert Waldinger, kes on Harvard Medical Schooli psühhiaatria professor. „Oma keha eest hoolitsemine on väga tähtis, aga oma suhete eest hoolitsemine on samuti enda eest hoolitsemine. Ma arvan, et see on väga märkimisväärne leid.“

„See on tähtsam kui raha või kuulsus. Üksildus tapab. See on sama võimas kui suitsetamine või alkoholism,“ nentis Waldinger.

Neid järeldusi toetavad ka teised samateemalised uuringud. Üksildus on tegelikult ülekaalulisusega sarnane terviseoht, selgus Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni konverentsil esitletud eraldi uuringust. Uuringus analüüsiti kokku 148 erinevat uuringust, kus osales kokku 300 000 inimest.

Inimestel, kellel olid tugevad sotsiaalsed kontaktid, oli 50 protsenti väiksem võimalus varakult surra. Üks teine uuring, kus analüüsiti kokku 70 erinevat uuringut (kokku osales nendes 3,4 miljonit inimest Põhja-Ameerikast, Euroopast, Aasiast ja Austraaliast), leidis, et sotsiaalne isolatsioon, üksildus ja üksi elamine olid seotud varajase surmaga.

Tõsi, on ka uuringuid, mis räägivad raha tähtsusest. Purdue ja Virginia ülikoolide psühholoogid analüüsisid World Gallup Polli andmeid 1,7 miljoni inimese vastustest, kus oli küsitud eluga rahulolu ja sissetulekute kohta.

Kokku osales uuringus 164 erineva riigi elanikku ning elustandardid on paljudes piirkondades erinevad. Sellegi poolest tulid uurijad välja küllaltki selge järeldusega – indiviidide ideaalne aastane sissetulek eluga rahulolu jaoks on 95 000 dollarit. Emotsionaalse heaolu jaoks on vaja 60 000-75 000 dollarit. Perekonnad, kellel on ka lapsed, vajavad muidugi rohkem.

Kui sa kaotad järsult suure osa oma varast, siis varajase suremise tõenäosus kasvab 50 protsendi võrra, selgus 20 aastat kestnud uuringust, kus osales 8000 vähemalt 50-aastast inimest. Uuring viidi läbi Michigani ülikooli teadlaste ja Northwestern Medicine’i poolt.

Miks see nii on? Selle koht a on mitmeid teooriaid. Üks võimalus on, et jõukuse vähenemisel alaneb ka meditsiini kättesaadavus. Lisaks sellele on piiratum ka hariduse hankimine ja unistuste täitmine. Jõukuse kaotamine võib tähendada ka sotsiaalset isolatsiooni ning reisimise piiramist. Sul ei pruugi enam raha olla, et sõpradega samu asju teha.

Tehnoloogiaga isoleerimisel võib olla samuti pikaajalisi mõjusid. 6. klassi õpilased, kes veetsid suvelaagris tehnoloogiata viis päeva, parandasid selle aja jooksul oma emotsionaalset tunnetust märkimisväärselt.

Emotsionaalne tunnetus on oskus tunda ära teiste inimeste emotsioone ning sellega on tihedalt seotud empaatiavõime. Need, kes veetsid igapäevaselt 4,5 tundi sõnumeid saates, televiisorit vaadates ja mängides, said palju halvemaid tulemusi, selgub 2014. aastal Computers in Human Behavior ajakirjas avaldatud uuringust.

Emotsioonidest arusaamine ja sotsialiseerumise oskused on väga kriitilised, ütles California ülikooli Children’s Digital Media keskuse vanemteadur Yalda Uhls, kes on uuringu kaasautor.