Äripäev • 23 aprill 2018
Jaga lugu:

Euroopa Liit kipub keskpankade raha kallale

Eesti Pank.
Eesti Pank.  Foto: Raul Mee

Kui Suurbritannia lahkumise järel suuremates sissemaksetes kokkuleppele ei jõuta, siis on üks Brüsseli võimalus eelarveaugu lappimiseks liikmesriikide keskpankadelt sissetulekute äravõtmine.

Financial Times kirjutab, et sularaha emiteerimise eest saadud tulud jaotatakse praegu suuresti liikmesriikide keskpankade vahel ära, kuid emiteerimistulude tsentraliseerimisel saaks liidu eelarvesse kiirelt koguda 8 miljardit eurot aastas, ehk 56 miljardit eelarveperioodi 7aastase välba ajal.

Euroopa Komisjon leiab, et reid keskpankade rahakoti kallale pakuks kiiret lahendust praegu, kus mitmed liidu jõukamad riigid, Austria ja Holland teiste seas, ei soovi pärast Suurbritannia liidust lahkumist hakata senisest rohkem ühisesse kaukasse panustama.

Üks Euroopa Liidu ametnik tunnistas lehele, et selline „madalal rippuv“ lahendus tõesti on ning läbirääkimised liikmesriikide ja keskpankadega käivad. Euroopa Keskpank kommenteeris lehele, et kõikvõimalikud muutused kasumi jaotamises tähendavad ka panga põhikirja muutmist.

„Praegu annavad keskpangad vastavalt liikmesriikide seadustele igaüks kasumi tagasi omanikele, see tähendab liikmesriikidele. Ja see on rahandusministeeriumite ja valitsuste asi otsustada, mis selle kasumiga teha,“ ütles Euroopa Keskpank oma vastuses Financial Timesile.

Ühte või teistpidi peab Komisjon leidma katteallikad 15 miljardi eurosele iga-aastasele augule, mille Suurbritannia lahkumine jätab. Päris ELi maksudele on jälle liikmesriigid alati vastu olnud, sest see tähendaks lõppkokkuvõttes samamoodi liikmesriikide sissetulekute vähendamist.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt