Riigieelarve peab uute maksudeta plussi jõudma

Riigi eelarvestrateegia aastatel 2019–2022  kulude maht ületab 47 miljardit eurot. „Tegemist on vastutustundliku, inimesekeskse ja tulevikku investeeriva riigi eelarvestrateegiaga, mille vastu võtmisega astusime suure sammu edasi, et meie ühiskond oleks sidusam, turvalisem ja targem,“ lubas peaminister Jüri Ratas valitsuse pressiteates.

Muuhulgas lubatakse lisaraha õpetajate, politseinike ja päästjate palkadeks, haigekassasse, teadusele ning kaitseväele. Teedesse pannakse nelja aastaga üle 800 miljoni euro, raha kalandus- ja põllumajandussektoris ületab poolt miljardit.

Sama hooga peab valitsussektor näiteks järgmisel aastal jääma 130 miljoni euroga plussi. Kuivõrd haigekassa ja töötukassa jäävad eeldatavasti 40 miljonit euroga plussi ja kohalikud omavalitsuses umbes 8 miljoniga miinusse, siis peab keskvalitsuse (riigieelarve pluss haiglad, KIK, RKAS, ERR jms) eelarvepositsioon tuleval aastal olema 100 miljoniga plussis. Sarnane kurss peab jätkuma ka edaspidi, ainult et kohalike omavalitsuse miinuspool süveneb järk-järgult 2021. aasta valimiste ootuses lähemale 100 miljonile.

Kuna rahandusministeeriumi kevadprognoos näitas, et muudatusi tegemata oleks tuleva ja ületuleva aasta puudujääk kasvanud lubatust suuremaks, siis strateegiaga näidatakse, kuidas eelarvepositsiooni parandada. Tulu- ja kulumeetmeid kirjutati strateegiasse järgmise nelja aasta peale enam kui 500 miljoni euro eest. 

Nende meetmete piisavuses jääb eelarve tasakaalu järele valvav eelarvenõukogu esialgu kahtlevale seisukohale, seda peamiselt liigse optimismi tõttu. Nõukogu juht Raul Eamets kirjutas valitsusele, et on meetmeid, mis hinnanguliselt tõstavad tööhõivet, aga tõenäoliselt hoopis viivad töötajaid ühest sektorist teise, teiseks peeti ebaselgeks, kas riigifirmade kasumid ka loodetud taktis dividende maksta suudavad.

Veel märgiti nõukogu arvamuses, et eelarvepositsioon jäi eelmisel aasta miinusse, sellal kui eelarve järgi pidi olema plussis. „2017. aasta majanduskasv oli prognoositust selgelt kiirem, mistõttu oleks võinud oodata ka prognoositust suuremat maksulaekumist. Maksutulude laekumine oli aga sarnane riigieelarve ootustele. Peamiselt tulenes see aktsiiside ja ettevõtte tulumaksu alalaekumisest,“ kirjutas nõukogu strateegiale antud arvamuses.

Lõppkokkuvõttes ei lasegi eelarvenõukogu ennast veenda selles, et järgmiste aastate eelarves need riskid oleksid kadunud ja jääb seisukohale, et meetmed eelarvepositsiooni parandamiseks on ebaselged, pealiskaudsed ning liiga optimistlikud.

„Erinevalt varasematest aastatest oli valitsussektor 2017. ja on 2018. aastal struktuurses puudujäägis. Seda hoolimata heast majanduskasvust. Selleks, et eelarvereeglis sisalduvat paindlikkust oleks võimalik kasutada tulevikus, kui majanduse olukord peaks halvenema, soovitab eelarvenõukogu 2019. aastaks kavandada struktuurse ülejäägi,“ seisab nõukogu arvamuses.