Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi ja Nestor: riik hoidku rumalate otsustega ettevõtetest eemale
Jürgen Ligi ja Mihkel Nestor leidsid ühisel arutelul, et riigi kõige olulisem roll rahanduspoliitikas on rumalate otsuste vältimine.
SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdes KPMG aastakonverentsil toimunud arutelul, et ttevõtete probleemide lahendamiseks läbi majanduspoliitika häid lahendusi ei ole. Tema sõnul on omaette küsimus, kas peakski olema riigi ülesanne jõuliselt sekkuda sellesse, kuidas ettevõtted arenevad ja majandusele lisandväärtust toovad. „Ma arvan, et oluline asi on ka rumalate otsuste vältimine. Mul on siiralt hea meel, et sotsiaalmaksu debatt selle üle, kas me peaksime kuidagi kõrgepalgalistele sotsiaalmaksu alandama ja kas me peaksime üldse kuidagi palku vähem maksustama, suri loomulikku surma. Kui me räägime täna sellest olukorrast, et meil on pidevalt inimesi puudu, kahtlen, et on mõistlik seda sisendit odavamaks muuta,“ sõnas ta debatil.
Reformierakonna aseesimees ja kunagine rahandusminister Jürgen Ligi vastas sellele et ka tema on õnnelik, et see jutt ära kadus, sest see on tema sõnul niivõrd provotseeriv nišiteema. „Igal juhul võetakse see teise käega tagasi astmelise tulumaksu näol ja mitte kusagil ei ole elujõuline olnud selline süsteem, kus on proportsionaalne tulumaks ja siis sotsiaalmaks ka piiritletud kõrge palga pealt,“ ütles Ligi ja lisas, et eelarvele on see hävitav ning majanduslikule struktuurile mitte kuidagi mõõdetavalt kaslik.
Riigi uuendused pole elanike huvides
„Igatahes maksusüsteemi põhiline ponnistus peaks olema lolluste ärahoidmine ja mingite printsiipide kaitsmine. Lai maksubaas, erandite vähesus, sest poliitikutel on kahjuks halbu ideid rohkem kui iial häid,“ märkis Ligi veel. Tema sõnul võiks riik oma näppe majandusest rohkem eemale hoida ja igaks valimiseks ei pea uuesti maksusüsteemi leiutama. „Maksundus võiks olla üks stabiilsuse allikas, nagu on ka näiteks sotsiaalsüsteem, et tema ei ole see, kes seikleb ja mõtleb välja mingeid uusi leiutisi. Seda peaks tegema ära isik ja ettevõtja. Ja teevad ju ka. Uuenduste osas tuleb alati olla riigisektoris skeptiline. See toimub ju kodaniku arvelt ja tavaliselt mitte tema huvides.“
Nestor tõdes, et ühelt poolt on olnud ühiskonna surve, et riik peaks midagi muutma ja vaja on suuri eesmärke. „Aga nii pea kui midagi tegema hakatakse, siis see mis siis juhtub, on veel hullem,“ märkis ta. Nestor ütles, et jälgib igapäevaselt kindlustunde indikaatoreid. Tema sõnul oli kohe kui maksusüsteemi kallale mindi näha nende indikaatorite kukkumist nii eraisikute kui ettevõtete poole pealt.
Ligi ütles, et ei maksa loota, et poliitikud teevad selliseid muudatusi mingitel tohutult ühiskondlikel kaalutlustel. Tema sõnul teevad poliitikuid neid ikkagi enda probleemi pärast ning nad pakuvad välja lahendusi, millel ei ole taga ühiskonna probleemi. „Maksuerandid on väga tüüpiline näide, kus analüüsid näitavad, et nad ei aita seda, kellele nad on väidetavalt suunatud. Näiteks madalapalgaliste süsteem pidi vaeseid inimesi aitama, aga tegelikult vaesus suurenes. Kogumis ta nihutas suhtelist vaesust suurenemise suunas, kuna suur grupp nihkus allapoole. See on ammu läbi kalkuleeritud printsiip: maksuerandid ei ole sotsiaalpoliitiliselt efektiivsed. Ei ole mõtet otsida sealt kõige nõrgemate aitamist. Omandab selle keegi teine.“
Riik iga hinna eest end müüma ei peaks
Nestor mõtiskles, et huvitavam pool on see, kui riigi mittesekkumine ei toimi ja ettevõtlus ei suuda ise arenguhüpet teha. Ta tõdes, et ei tea mis on õige, aga on riike, kes teevad kohati ääretult agressiivseid samme selle nimel, et kuidagi oma majandusele maailmas konkurentsieeliseid luua. Näiteks maksusüsteemi teel. Ta tõi näiteks Leedu, kes müüb end agressiivselt välisriikides, samal ajal kui meil on välisinvesteeringute aeg pigem läbi saamas. „Ikkagi paljuski müügitöö tulemusena on sinna tekkinud sellised ettevõtted, kes muidu Leetu poleks kolinud.“
Ligi sõnul oleme me olnud müügitöös ebaedukad ja tõdes, et meil on olnud ka ministreid, kes kardavad lennata ja ei oska inglise keeltki. Tema sõnul ei tohiks aga müügitööd teha iga hinna eest ja ka ise ei soovi ta suure moosimisega tegeleda. „Ma olen ise saatnud ära lätlase selle jutuga, kui tuldi küsima, mis me saame selle eest, kui me toome kontori Tallinnasse. Üritasin teada saada, mida meie saame, aga nemad saavad igatahes ausa konkurentsi ja parema majanduskeskkonna kui on lõunanaabritel. Temale oli sellest vähe. Mul ei ole üldse kahju, et ta ei tulnud,“ tõi ta näiteks.
Ligi kritiseeris veel riigieelarve strateegiat, mis räägib riigimajade ehitamisest ja relvatööstuse vabaks laskmisest, kust peaksid tulema täiendavad töökohad. „Aga meie pudelikael on tööjõud. Kuidas saab Eesti Pank kui majanduse prognoosija väita, et kui me hakkame riiklikult ehitust soendama või tööstust vabastama, et need uued töökohad tähendavad ka uut maksutulu? Tegelikult nad võtavad nii töökohti kui maksutulu teisest küljest ära, aga on võimatu prognoosida kui palju.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.