Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rail Baltic sai projekteerimisjuhised
Rail Baltic.Foto: Rail Baltic
Eesti, Läti ja Leedu transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid kinnitasid Rail Balticu projekteerimisjuhised, mis fikseerivad muu hulgas ka kiiruseparameetrid: reisirongide maksimumiks 249 km/h ning kaubarongidele 120 km/h.
Projekteerimisjuhistega määratakse ära nõuded ja standardid rööbastee, muldkeha, drenaažide, truupide, sildade, viaduktide, tunnelite, energialahenduste, signaalsüsteemide, telekommunikatsiooni süsteemide, järelevalve kontrolli, andmete omandamise ja haldamise, reisijate terminalide, möödasõiduteede, keskkonnaalaste nõuete, kliimamuutustega kohanemise, BIM nõuete, arhitektuuriliste ja haljastuslike nõuete, aga ka kasutatavuse, hooldamiste ning turvalisuse kohta.
Erandid on lubatud vaid põhjendatud juhtudel.
Rail Balticu projekti põhiparameetrid on:
raudteeliini maksimaalne projektkiirus reisirongidele on 249 km/h ning kaubarongidele 120 km/h;kaubarongide maksimaalseks pikkuseks võib olla 1050 meetrit;maksimaalne teljekoormus - 25 tonni;Rail Balticu taristul ei saa olema samatasandilisi ristumiskohti (ehk nn raudteeülesõidukohti) ei maanteede ega 1520/1524 mm raudteede rööbasteedega, välja arvatud olukordades, kus ei ole võimalik kasutada muid lahendusi;ligipääs hooldustöödeks ning hädaabiteenusteks põhiliinil peab olema tagatud iga kahe või kolme kilomeetri tagant ja lisaks konkreetsetes piirkondades;raudtee pealisehitis saab olema ballastalusel paiknev rööbastee;raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2x25kV süsteemi;liiklushaldus - kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi.
Projekteerimisjuhised koostas Prantsuse konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevõte SYSTRA S.A, kes on võitnud Rail Balticu projekteerimisjuhiste hanke. RB RAIL AS on kolme Balti riigi ühisettevõte, mis asutati 2014. aastal ning selle võrdsed aktsionärid on
SIA Eiropas dzelzcela linijas Lätis, UAB Rail Baltica Statyba Leedus ja OÜ Rail Baltic Estonia Eestis. Rail Baltic näeb ette taristu ehitamise kiirraudteeliinile, mis viib Tallinnast Leedu-Poola piirini.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.