Uuring: veebikäitumine paljastab krediidivõimekuse

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 5. mai 2018 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: veebikäitumine paljastab krediidivõimekuse
MobiilimakseFoto: Raul Mee
Hiljutisest uuringust selgub, et veebibrauseri ajalugu võib anda palju infot selle kohta, kas inimene on võimeline võetud maksekohustusi täitma.
Frankfurt School of Finance & Managementi uuringust selgub, et inimese digitaalne jalajälg on vägagi edukas hindamaks finantsvõimekust. Selgub, et veebibrauseri ajalugu on sageli inimese krediidivõimekust isegi parem hindama kui klassikalised krediidiskoorid, mida nii eraisikute kui ka ettevõtete kohta arvutatakse.
Frankfurt School of Finance & Managementi teadlased analüüsisid uuringu tarbeks ühes internetipoes tehtud 270 399 ostu. Sealjuures ei avalikustanud uurijad, missuguse veebikaubamajaga oli tegu. Uuringu eesmärk oli analüüsida, kas ostja veebikäitumise põhjal saab ennustada, kas ta maksab oma ostu eest ehk on kliendina usaldusväärne. Veebipoe eripära oli nimelt selles, et ostja tasub kauba eest selle kättesaamisel, mitte enne.
Mida teadlased uurisid?
Selgub, et need ostjad, kes jõudsid veebipoeni läbi otsingumootorite, olid suure tõenäosusega usaldusväärsemad ehk maksid kauba eest. Samas need kliendid, kes klikkisid veebipoe reklaamile mingil suvalisel veebisaidil, jätsid suurema tõenäosusega kauba eest tasumata.
Lisaks avastasid teadlased, et need kliendid, kes kasutasid tellimisvormi märgitud meiliaadressis oma ees- ja perekonnanime, olid suurema tõenäosusega maksevõimelised kui need, kelle meiliaadressis nime ei sisaldunud. Samuti leidsid teadlased, et kui inimene tegi ostu sooritades erinevatesse infokastidesse või infoväljadele kirjutades palju vigu, oli ta taas suurema tõenäosusega maksevõimetu.
Sotsiaalse krediidi skoor
Kuigi uuring võib tunduda praegu utoopiline, ei pruugi analüütikud ja majandusteadlased olla mõne aasta pärast enam samal seisukohal. Nii on Hiina valitsus teatanud, et tahab riigis aastaks 2020 sisse viia sotsiaalse krediidi skoori.
Portaal CNET kirjutab, et iga inimese skoori arvestades peetakse Hiinas silmas, kas ta näiteks rikub seadust või on millestki sõltuvuses. Kui skoor kukub liiga madalale, võivad inimesele osaks saada takistused, näiteks ei saa ta osta lennukipiletit, et reisima minna, võtta pangast soovitud summas laenu või tellida koju kiiret internetti.
Toetab vaeseid
Alternatiivsed krediidiskoorid võiksid olla kasulikud neile, kel pole pangakontot või pangakaarti. Nii ei kasuta näiteks USAs tervelt 26 miljonit inimest pangateenuseid, mis tähendab, et neil on ka olematu krediidiskoor. Kui nad tahavad millalgi aga panga kliendiks saada ja ehk laenugi võtta, on pangal keeruline hinnata, kas inimene on võimeline võetud finantskohustusi täitma.
Finantsnõustamisega tegeleva ettevõtte MagnifyMoney kaasasutaja Nick Clements toetas alternatiivseid krediidivõimekuse hindamise meetodeid. Clements sõnas, et eriti suurt kasu peaksid saama just vaesemad inimesed ning identiteedivarguse ohvriks langenud.
Samas tõdes ta, et seesugused hindamismeetodid on ka veidi hirmutavad. “Kui selliseid indikaatoreid kasutada, tuleb välja, et inimesel peab olema iPhone, LinkedIni konto ning ta ei tohi mitte kunagi vanduda – moodne viis diskrimineerimisest,” arutles ta.
Hetkel kuum