Eesti Pank: leebe rahapoliitika on hakanud raugema

Rahapuu  Foto: PantherMedia/Scanpix
Äripäev • 14. mai • 3 min
Jaga lugu:

Aprillis toimus Washingtonis traditsiooniline Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkoosolek, kuhu tulid kokku fondi 189 liikmesriigi esindajad. IMFi põhisõnum riikidele oli: parandage katust siis, kui päike paistab!

Eesti Panga rahvusvaheliste suhete spetsialist Nils Vaikla kirjutab keskpanga blogis, et IMFi soovitus on kasutada praegust soodsat aega eelarveliste puhvrite kogumiseks ja majandusreformideks.

"IMFi sõnumite konservatiivsemaks muutumist võib lugeda üheks märgiks sellest, et nüüdseks ligi kümme aastat kestnud kriisijärgne ajastu on lõppemas, sest seni on fond soosinud pigem majandust elavdavate meetmete rakendamist," kirjutab Vaikla blogipostituses.

Leebe raha- ja eelarvepoliitika rakendamise vajadus on vaikselt hakanud raugema, sest maailmamajanduse kasv on kiirenenud, nendib Vaikla. 2017. aastal kasvas maailmamajandus 3,8%, mis sarnaselt Eesti majanduskasvuga on kiireim kasvunäitaja alates 2011. aastast. Kuigi peamiselt on maailmamajandusele hoogu juurde andnud arenenud riikide majandused, oli kasv riikide lõikes laiapõhjaline - kümnest riigist kasvas majandus eelmisel aastal tervelt üheksas.

Maailmamajanduse kasv kiireneb tänu investeeringutele ja kaubandusele sel aastal mõnevõrra veelgi, kuid kriisieelne kasvutempo jääb tõenäoliselt saavutamata. Pigem hakkab riikide majanduskasv järgmistel aastatel tasahilju aeglustuma. Selle üheks põhjuseks on arenenud riike kimbutavad struktuursed probleemid, nagu elanikkonna vananemine ja tootlikkuse väike kasv. Samuti hakkab alates 2020. aastast raugema USA maksukärbete ja investeeringute majandust elavdav mõju. Seetõttu rõhutab IMF, et praegu on tark avaliku sektori kulutusi vähendada, koguda puhvreid ja teha majanduse tootlikkust tõstvaid reforme.

Kasvu ohustavad riskid

IMF rõhutab, et tõenäoliselt ei püsi taevas maailmamajanduse kohal igavesti pilvitu. Esiteks on arenenud riigid viimase kümne aasta vältel saanud tuge madalatest intressimääradest, mille järk-järguline tõstmine võib ohtu seada nii haavatavad ettevõtted kui ka riigid.

Teiseks ei ole eelmise globaalse finantskriisi algpõhjused kuhugi kadunud - näiteks hoiatab IMF, et maailma era- ja avaliku sektori võlatase tervikuna on jõudnud uue tipuni, moodustades 225% globaalsest SKPst. Seda on 12 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmisel kõrghetkel ehk 2009. aastal. Viimaste aastate maailma võlakoorma kasvu taga on peamiselt Hiina.

Kolmandaks on liberaalse majanduskeskkonna eest seisev IMF mures protektsionismi ilmingute üle, mis ei piira ainult kaubandust, vaid mõjutavad laiemalt kindlustunnet, kapitali ja inimeste liikumist ning investeeringuid.

Eesti, nagu ka teised väikesed ja avatud majandused, peavad neid riske oma majanduspoliitika rakendamisel eriti arvestama. Vastutustundlik eelarvepoliitika ja majandusreformid võimaldavad IMFi hinnangul riikidel ennast nende riskide eest tõhusamalt kaitsta ja järgmise majanduslanguse mõjusid pehmendada.

Ka hiljuti Eestis iga-aastasel missioonil soovitas IMF olla konservatiivne ning lükata vähem prioriteetsed kapitalikulutused edasi, et leevendada survet juba niigi pinevil ehitussektorile.

Krüptorahaga seotud riskid

Lisaks traditsioonilistele majandusteemadele arutleti kevadkoosolekul ka tehnoloogia arengu mõju üle, jätkab Vaikla blogis. Tehnoloogilised edusammud tehisintellektist plokiahela tehnoloogia kasutuselevõtuni mõjutavad oluliselt finantssektori arengut. Need võimaldavad muuta mitme tegevusharu, näiteks makse-, investeeringu-, varahalduse- ja kindlustusettevõtted efektiivsemaks olenemata sellest, kas need tegutsevad Euroopas või Aafrikas.

Kuid kõik, mis mõjutab finantssektoris tegutsevaid ettevõtteid, võib otseselt või kaudselt mõjutada ka finantssüsteemi toimimist ehk majanduse vereringet. Seepärast juhib IMF tähelepanu vajadusele hoida tehnoloogia arengul silm peal, et juba varakult märgata võimalike riskide tekkimist. Eriti oluline on see valdkondades, mida olemasolevad regulatsioonid ei kata, nagu näiteks krüptovarade puhul.

Kuigi krüptovarad IMFi hinnangul hetkel veel globaalset finantsstabiilsust ei ohusta, ei pruugi see nende mahu suurenemisel ning kaitsvate regulatsioonide puudumisel nii jääda. Samuti rõhutab IMF, et krüptovarade levik suurendab rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske, mistõttu tuleb sellealast koostööd riikide ja institutsioonide vahel kogu maailmas tõhustada.

Loe edasi Eesti Panga blogist, mida soovitas IMF.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt