Äripäev • 16. mai • 4 min
Jaga lugu:

Head ajad kestavad edasi

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.  Foto: Andras Kralla

Ebakindlus ja segadus maailmamajanduse tuleviku suhtes kestab edasi, aga maailmamajandus on jätkuvalt kiire tõusu faasis ja nii euroala kui ka Eesti suuremate ekspordipartnerite näitajad on tugevad, kirjutab SEB värskes Põhjala majandusülevaates

Aktsiaturgude jaoks algas 2018. aasta laiapõhjalise langusega, mis on nüüdseks küll lõppenud, kuid toonud kaasa selgelt suurema volatiilsuse, märkis SEB Eesti peaökomnomist Mihkel Nestor.

Ootuseid ei täitnud USA esimese kvartali majanduskasv ja ka Euroopas on mitmed majandusindikaatorid mullusega võrreldes nõrgenenud. Peamiselt arenevate turgude alla liigituvate riikide jaoks on meelehärmi põhjustanud USA rahapoliitika karmistumine, mis laenuraha kallimaks muudab.

"Maailmamajanduse kasvutempo 2018 ja 2019 aastal paneb paika poliitika ja majandustsükli koosmõju. Poliitilisel poolel annab tooni Brexit, Euroopa Liidu integratsiooniprojekti jätkumine, Donald Trumpi välispoliitika ning Venemaa ja Hiina püüd oma mõju suurendada," kirjutas Nestor.

Suurimad on riskid seotud USA-Hiina kaubandussõja ja Lähis-Idas toimuvaga, kuid ajalugu näitab ökonomisti õnul, et poliitiliste sündmuste mõju majandusele on piiratud. Sellest olulisem on küsimus, millises majandustsükli faasis me täna paikneme.

Tõus ei saa läbi

"Aasta alguse kerged võbelused tsükli pöördumisele veel siiski ei viita. Tööturgude tugevnemine on jätkunud käsikäes varahindade kasvuga, mis loob aluse eratarbimise jõudsamale kasvule. Teisalt viitab endiselt madal palgakasv ja inflatsioon, et maailmamajanduse temperatuur ei ole veel kuigi kõrge. Samal ajal on tootmisvahendite kõrgem rakendatus viinud järsu ja laiapõhjalise investeerimisaktiivsuse suurenemiseni. Nende tegurite koosmõjul ootame maailmamajanduse kiire ja laiapõhjalise kasvu jätkumist, mis küündib nii 2018. kui 2019. aastal 4%ni," märkis Nestor.

Euroala majandusindikaatorite nõrgenemine aasta alguses jäi SEB ökonomisti arvates ilmselt ajutiseks nähtuseks. Kuigi euro kallinemine on eksportijate positsiooni halvendanud, põhjustasid tööstustoodangu langust pigem välised tegurid, näiteks ilmastik.

"Meeles tuleb pidada, et kindlustundeindikaatorite alanemine on toimunud rekordkõrgelt tasemelt ja pikemaajalises vaates on näitajad endiselt tugevad," rõhutas Nestor. Märgilise muutusena on ostujuhtide kindlustundenäitaja olnud viimastel kuudel Prantsusmaal kõrgem kui Saksamaal, mis viitab euroala majanduskasvu paremale tasakaalule. Prognoosiperioodi vältel peaks majanduskasv jääma pikaajalisest potentsiaalist kõrgemaks nii Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias kui isegi Itaalias, hindas ökonomist.

Euroala majanduse jaoks tähendab see 2018. aastal 2,4% ja 2019. 2,3% suurust kasvu. "Euroopa keskpanga rahapoliitika jääb prognoosiperioodi vältel leebeks, kuid 2019. aasta peaks tooma ka esimesed intressimäära tõstmised. Muutus peaks aset leidma 2019. aasta juunis, kui hoiustele kehtestatud negatiivset intressimäära kergitatakse -0,4% tasemelt -0,25% juurde. Sama aasta sügisel tõstetakse ka refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tänaselt nulltasemelt 0,25% juurde. Keskpanga võlakirjaostuprogramm jätkub, küll vähendatud mahus, seevastu 2018. aasta lõpuni," lisas SEB ökonomist.

Kasv jätkub ka Eestis

Eesti peamiste kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi majanduskonjunktuur jääb SEB hinnangul samuti soodsaks. "Pärast edukat 2017. aastat aeglustub Soome majanduskasv vaid mõnevõrra, alanedes mulluselt 2,6%lt 2,5%ni 2018. ja 2,4%ni 2019. aastal. Kasvu jäävad vedama eksport ja investeeringud, kuid varasemaga võrreldes suureneb eratarbimise panus. Rootsis majanduskasv mullusega võrreldes mõnevõrra kiireneb, tõustes 2,6%ni. Kuigi eratarbimise ja investeeringute kasv aeglustuvad, annab Rootsi krooni nõrkus tugeva tõuke ekspordile. Selgelt negatiivne trend on Rootsi elamuehituse märgatav aeglustumine, mis põhjustab tuska nii Eesti majatootjatele, kui teistele kinnisvarasektori käekäigust sõltuvatele eksportööridele," märkis Nestor.

Sarnaselt muule Euroopale nõrgenesid aasta alguses ka Eestis mitmed majandusnäitajad. Töötleva tööstuse toodangu kasv on aeglustunud ja ekspordi kasv langes märtsis korraks isegi miinuspoolele. Samas on jätkunud tööturu tugevnemine ja kindlustundenäitajad püsivad endiselt kõrgel tasemel. Praeguste andmete pinnal näib, et tulumaksureformi mõju tarbimise kasvule on jäänud oodatust nõrgemaks, kuid paljud muud tegurid toetavad jätkuvat ostujõu suurenemist, märkis SEB ökonomist.

Kapitalikaupade impordi tõus ja endiselt aktiivne ehitusturg viitavad investeeringute jõudsale kasvule. "Kuigi mitmed prognoosijad on viimastel kuudel ootusi tänavuaastasele majanduskasvule ülespoole korrigeerinud, jääb SEB positsioon konservatiivseks: ootame 2018. aastaks endiselt 3,5% ja 2019. aastaks 3% majanduskasvu," ütles Nestor.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt