Kuidas teha koduõllest legaalne äri?

18. mai 2018, 06:00
Laat Luige Kevad
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180518/USEFUL/180519807/AR/0/AR-180519807.jpg
Ainult tellijale

Viimase kahe ja poole aastaga on Eestis alkoholi väiketootjate arv kasvanud pea kolm korda: kui 2015. aasta lõpus oli neid 17, siis praegu juba ligi poolsada ehk 49. Kuidas aga oma kauba turustamisega mitte sattuda maksuameti musta nimekirja?

Näiteks on üha populaarsemaks muutumas koduõlle müük laatadel ja sellega seoses on juhuseid, kus müüja ei oska või ei taha muuta oma tegevust legaalseks, märkis maksu- ja tolliameti aktsiiside talituse juht Kai-Liis Nõlvak.

Miks üldse peaks isetehtud õlle, siidri või veini müügi legaliseerima? Nõlvak toob välja kaks argumenti: see tagab ausa konkurentsi ning tarbija tahab kindlust, et toode on usaldusväärne. „Tegemist on ikkagi toiduainega, mitte lihtsalt mingi esemega. Mingi kontroll peab püsima.“

Jõukohane arvepidamine

Nõlvak lausus Äripäeva raadio saates „MTA annab nõu“, et erinevalt suurtootmisest pole legaliseerimine kallis ega ülemäära keeruline protsess. „Väiketootjatel on olulised lihtsustused – näiteks arvestuse pidamisel piisab žurnaalist, kuhu tuleb kirja panna, palju oli toorainet, palju toodeti, palju on valmistoodangut jne. Lisaks tuleb näiteks MTA-le esitatud äriplaanis kirjeldada, kuidas on kogu protsess läbi mõeldud - mida on plaan tootma hakata, millised on mahud ja kuidas peetakse arvestust.“

Tasub aga teada, et tagantjärele pole koduõlle laari legaliseerimine võimalik. „Kui ükskord tuli hästi välja ning on soov toodet pakkuda ka müügiks, siis tuleks esmalt luua aktsiisiladu tootmiseks,“ rõhutas Nõlvak. Aktsiisiladu tähendab kohta, kus alkoholi käitlejal on õigus toota ning ladustada alkoholi.

Nõlvak lisas, et maksuametil on aktsiisilaole - olgu selleks saun või kelder - üks väheseid nõudeid see, et sinna ei pääse mitte läbi eluruumide, vaid eraldi sissekäigust. Seda seepärast, et kui on vajadus tootmine tõkendada, ei pandaks eluruumi kinni.

Veel tuleb arvestada veterinaar- ja toiduameti nõuetega, mis määratlevad eraelamus toidu käitlemise. Selleks on näiteks enesekontrolliplaan, tervisetõend ning hügieenialased teadmised. Kui kasutada ühisveevärgi vett, siis pole täiendavaid joogiveeanalüüse vaja.

Eraelamus tootmine samas väga populaarne pole, alkoholiregistris on vaid kaks registrikannet eraelamus tootja kohta.

Laadareidid kui hoiatus

Möödunud aastal kontrollis MTA 35 väiketootja aktsiisiladu ning enamik rikkumisi oli seotud laoarvestuste ning aktsiisikauba saatelehtede täitmisega. Tõsisemaks rikkumiseks oli aktsiisikauba tootmine väljaspool aktsiisiladu. Laatadelt avastati mullu kahelt isikult kokku 100 liitrit ebaseaduslikku alkoholi.

"Laatade kontrollreididel võeti eesmärgiks eelkõige informeerida ning nõustada müüjaid," rääkis Nõlvak. "Otseselt kedagi ei karistatud, võib-olla pidi mõni müüja halvimal juhul oma leti kokku pakkima ja lahkuma, kuid karme sanktsioone ei järgnenud."

Laatadel kontrollitakse näiteks, kas saatedokumendid on kaasas, kes on tootja, kas kanne on alkoholiregistris ning võimalusel ka seda, kas aktsiis on tasutud. "Üldiselt, kui inimene on selle teekonna juba jalge alla võtnud, siis ta teeb kas kõik või mitte midagi," märkis Nõlvak.

Probleemid puskariga

Veterinaar- ja toiduamet tuvastas möödunud aastal laadareididel seitsmel korral puudusi seoses eraelamus valmistatud alkoholi müügiga. Suuremaid rikkumisi polnud kergema alkoholiga, kuid palju oli probleeme kodustes tingimustes valmistatud puskariga, mida eelmine aasta peeti kinni koguni 7000 liitrit.

"Näiteks on populaarne setu jook hansa, mille puhul ollakse tihti pahased, et miks ei tohi traditsioonidest kinni hoida ning seda kodus valmistada," rääkis Nõlvak. "Minu teada on meil mitu legaalse hansa tootjat - nendega kaasneb kindlus, et see on korrektselt toodetud."

Nõlvak lisas, et kui osta koduõlut, mis on veidi rohkem käärinud, siis halvemal juhul teeb see natuke kõhule liiga, kuid kange alkoholi puhul võivad tagajärjed olla palju kurvemad. "Me kõik mäletame Pärnu metanoolitragöödiat, mis siin aastaid tagasi oli."

Möödunud aastal avastas maksuamet 7000 liitrit illegaalset puskarit.

Mida ütleb seadus?

Väiketootja on see, kes toodab aastas kuni 40 000 liitrit õlut või kuni 15 000 liitrit veini ja kääritatud jooki.

Erand on tehtud turismitaludele, kes võivad toota aastas kuni 4000 liitrit lahjemat alkoholi, kuid protsess on tehtud omakorda lihtsamaks, näiteks pole kohustust registreerida ennast äriregistrisse ega alkoholiregistrisse. Samas ei tohi nemad oma tootega minna laatadele ega teistele väliüritustele - oma tehtud siidrit või õlut võib pakkuda vaid kohapeal. "Näiteks kui ma pean õunaaiaga turismitalu, panen mahla käärima ning tuleb hea siider, mida tahaks külalistele pakkuda, siis see on ju ainult boonus," lisas Nõlvak.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. May 2018, 13:58

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing