Mehed teevad testamendi, sest ei tea oma laste arvu

„Üks on kindel, surma ees on kõik võrdsed,“ alustas Pärna oma ettekannet. „Kui leidub surijaid, siis leidub pärijaid,“ nentis ta testamendi tegemise vajadusest rääkides. Samuti märkis Pärna: "Testamenti tegevad mehed ei tea, palju neil lapsi on. Seetõttu märgivad nad testamenti täpselt üles ka ühe lapse, kes nagunii peaks ka ilma testamendita pärima, et uued, kes DNAga tulevad, enam jaole ei saaks".

Pärna arvates räägib testamendite hulga kasv eelkõige seda, et inimesed on muutunud ühelt poolt varakamaks, teisalt aga peresuhted keerukamaks. „Klassikalist peremudelit kolmest põlvkonnast klassikalises ühiskonnas me enam väga tihti ei näe,“ tõdes ta. „Paljud paarid ei astu abiellu ning teadupärast elukaaslane seaduse järgi automaatselt pärija ei ole,“ tõi ta ühe näite testamendi kirjutamise vajadusest.

Üha vabamaks muutuv kooselu tekitab Pärna sõnul sageli peremudelisse lapsi, kes pole kõik pärit ühisest suhtest. „Nende läbisaamine ei pruugi olla üleliia hea ning seetõttu on vaja nende suhteid reguleerida ka pärast surma,“ loeb Pärna testamentidest välja.

Üheks testamendi kirjutamise ajendiks ongi Pärna sõnul võimalus vältida ebaõiglust pärast testamendikirjutaja surma. „Lisaks sellele, et saad pärijate ringist välja arvata need lähedased, kes on sinu eluajal võrreldes teistega rohkem varalist tuge saanud, saad sa pärandvara liikumisel vahele jätta põlvkondi ning anda oma vara noorematele ja võimekamatele,“ kirjeldas Pärna võimalusi.

Ühe põhjusena, miks notaris testament tehakse, on Pärna kinnitusel ka lennuhirm. „Paljud neist, kes tihti lendavad, tunnistavad, et teevad sellepärast testamendi, et kardavad lendamist,“ tõdes ta. „Tõsi, nad ei ütle küll, et lähevad Ryanairiga lendama,“ naljatles ta.

Pärna teab näiteid, kus testamendi kirjutamata jätmine on surija lähedased pöördumatult tülli ajanud. „Näiteks kui sul pole lapsi ja sa oled abielus, siis sinu abikaasa üksinda kõike ei päri,“ rõhutas ta. „Nii võidki teispoolsusest avastada, et sinu vara peale on välja ilmunud näiteks venna- ja õelapsed.“

Samas tõdes Pärna, et ka testamendi tegemine ei pruugi alati lähedasi vaidlustest ja tülitsemisest päästa. „Olen teinud testamente, kus see tehakse ainsale seaduslikule lapsele,“ tõi ta näite. „Siis aga ilmusid välja tunnustamata lapsed eelmistest suhetest, DNA-test näpus,“ rääkis ta. Pärna sõnul näeb seadus ette, et kui tunnistamata laps on alaealine, tekib tal õigus teatud sundosa pärimida. Samuti on Pärna sõnul näiteid, kus pärandus ajab omavahel tülli kaks venda, kes keelduvad pärast vara jagamist kokku saama ka oma isa surma-aastapäeval.

Vastutustundest rääkides soovitas Pärna testamenti kirjutades  mingi osa varandusest ka heategevuseks suunata. „Lääne ühiskonnas on hea tava anda vähemalt 10 protsenti ühiskonnale tagasi – näiteks selle eest, kui oled saanud tasuta kõrghariduse,“ märkis ta. „Eestis on praegu annetajateks aga pigem üksikud lastetud eakad ning lõviosa annetustest tuleb Eestisse hoopis välismaalt."

Oma vara noorte kätte usaldamisel peaks igaüks mõtlema, kui palju peaks tema järeltulija ise edukaks saamise nimel pingutama. „Teinekord on tõesti parem lasta oma järglastel ise edu nimel tänavalahingut pidada, mitte neilt pärandvara kaudu seda võimalust ära võtta,“ sekundeeris Pärnale ka päevajuht Vahur Kersna.

Testamendi tegemiseks on Pärna kinnitusel mitu võimalust. „Seda võib teha nii notari juures, kuid piisab ka kodusest testamendist,“ viitas ta sellele, et tahteavalduse vormistamine on küllaltki lihtne. „Koduse testamendi puhul tuleb samas arvestada, et see kehtib pool aastat ning seejärel tuleb seda pikendada,“ rääkis Pärna. Samas on ka see protsess küllaltki käepärane, sest Eesti.ee portaalist on võimalik tellida meeldetuletus.

Sellegipoolest soovitab Pärna tuua testamendi suletud ümbrikus notari kätte hoiule. „Siis pole ohtu, et see aegub või see mingil moel kuhugi antikvariaati satub, kust see võidakse avastada alles siis, kui on juba liiga hilja,“ ütles ta.

Ka Kersna tõdes, et testament on tal koduses vormis küll olemas, kuid uuendamata. "Umbes kuus aastat juba, eks pean sellega tegelema," sõnas ta.

„Kõik me oleme surelikud ning see sündmus võib juhtuda varem, kui me oodata oskame,“ lõpetas Pärna oma ettekande.