Kui suur äri on emadepäev?

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 19. mai 2018 kell 10:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui suur äri on emadepäev?
LilledFoto: Andras Kralla
Selgub, et emadepäev ei pidanud olema algselt sugugi selline kommertslik püha nagu see on praegu.
Emadepäev oli möödunud pühapäeval ja vähemasti USAs on kauplused jõudnud juba kasuminumbreid kokku lüüa.
CNN kirjutab, et sel aastal kulutas keskmine ameeriklane emadepäeva peale 180 dollarit. Sealjuures on see number aasta-aastalt kasvanud. Nii näitab statistika, et kui aastal 2005 tõi emadepäev USA kaubandussektorile sisse kokku 11,5 miljardit dollarit, siis aastal 2015 oli see juba 21,2 miljardit ehk pea kaks korda rohkem.
Sealjuures on veidi irooniline, et algset ei pidanud emadepäev sugugi kommertslik püha olema.
Emadepäeva “leiutajaks” peetakse ameeriklast Anna Jarvist, kelle algne mõte oli aastas vähemalt ühel päeval tuua tähelepanu emadele ja nende rollile. Ometi lõppes kogu asi sellega, et Jarvis kahetses enne oma surma, et emadepäeva üldse välja mõtles. Naine oli kasinate eluviisidega ning ei kannatanud sugugi, et poeketid emadepäeva ära kasutama hakkasid.
Üks päev emadele
Emadepäeva juured ulatuvad möödunud sajandi algusesse, kui Anna Jarvise ema lootis, et inimesed hakkavad oma ema rohkem austama. Kui ta 1905. aastal suri, otsustas Anna Jarvis ema soovi täita ning hakkas lähikondlastele ja sõpradele emadepäeva tähistamisest rääkima. Varsti jõudis Jarvise idee kogu linna elanike kõrvu ning nii saigi Lääne-Virginia osariigis asuvast Graftoni linnast esimene, mis emadepäeva tähistama hakkas.
Jarvise idee levis kähku aga üle kogu maa ning aastal 1914 andis toonane president Woodrow Wilson allkirja seadusele, mis tegi emadepäevast USAs riikliku püha.
Kui eesti keeles kasutame nime “emadepäev”, mis viitab sellele, et sõna “ema” on mitmuses, on ingliskeelses maailmas sõna “ema” kasutusel ainsuses (Mother’s Day). See viitab, et tähistatakse justkui ühe ema päeva. Jarvis selgitas, et tema idee on muuta emadepäev päevaks, kus iga inimene mõtleb üksnes oma emale.
Vihkas emadepäeva
Pärast seda, kui emadepäeva tähistamine muutus USAs väga populaarseks, pettus Jarvis selles tähtpäevas aga üha enam. Inimesed hakkasid emadepäeva vagase tähistamise asemel ostma lilli ja kalleid kingitusi. Rääkimata sellest, et poelettidele ilmusid Jarvise meelest sageli imala ja ülepakutud sõnumitega postkaardid.
Jarvis jõudis suisa selleni, et hakkas enda leiutatud päeva vastu protestima. Ta läks näiteks kohalike floristide juurde ja hurjutas neid selle eest, et need reklaamivad oma tooteid ning soovitavad inimestel emadepäevaks lilli osta.
See polnud aga veel kõik. Jarvis läks oma protestimeelsuses suisa nii kaugele, et külastas toonast esileedit Eleanor Roosevelti ning nõudis, et too lõpetaks emadepäeval laste ja naiste tervise ja heaolu eest kõnelemise. Sealjuures on irooniline, et Jarvise ema oli olnud kohaliku terviseorganisatsiooni edendaja. Samas Jarvisele endale ei meeldinud see kunagi ning ta jäi endale kindlaks surmani.
Anna Jarvis suri 1948. aastal ning vihkas emadepäeva ilmselt oma surmatunnini. Samas päev, mille loojaks ja eestvedajaks ta oli, elab ikka edasi. Sealjuures on irooniline, et inimesed kulutavad emadepäevale üha enam raha. Sel aastal kergendasid ameeriklased oma rahakotte kokku 23,1 miljardi dollari jagu. Ja sellest enim kulus ehetele, tervelt 4,6 miljardit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kaubandus
Hetkel kuum