Kristjan Pruul • 23. mai • 2 min
Jaga lugu:

Omavalitsuste kulutused sotsiaalkaitsele peaksid tõusma

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse  Foto: Eiko Kink

Kui Eestis rühivad palgad aina kiiremini ülesmäge, aga sotsiaalkaitse jääb üha nõrgemaks, siis ühe kahtlusalusena tasuks sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse sõnul vaadata kohalike omavalitsuste poole.

Ebavõrdsus on Eestis süvenev nähtus ning sotsiaaltoetuste tugi vaesusriskist pääsemiseks üha nõrgem, kirjutas Euroopa Komisjon kolmapäeval Eestile edastatud soovitustes. Kuid tööjõumaksud on Eestis võrdlemisi kõrged, mis tõttu võiks iseenesest oodata, et koos palkadega tõuseb ka võimekus tagada paremaid toetusi.

"Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovituste suund on meile ootuspärane – me teame, et sotsiaalkaitsekulutuste osakaal võiks Eestis olla suurem. Näeme näiteks ka seda, et jõukuse kasv ei peegeldu paraku enamike kohalike omavalitsuste investeeringute tasemes sotsiaalkaitsesse. Seepärast on kohalike omavalitsuste pakutavad hoolekandeteenused sellest aastast riigi teravama tähelepanu all," kommenteeris Kuuse. 

Siiski kinnitab asekantsler, et on meetmeid, mis võiksid parandada nii ebavõrdsuse probleemi üldiselt kui ka soopõhise palgalõhe koha pealt, viimast heitis Euroopa Komisjon samuti Eestile ette. Hooldusteenuste suurem pakkumine, abivahendite eelarve suurendamine, loetles Kuuse.

Ka märkis Kuuse eelmise valitsuse ajal käima läinud töövõimereformi kohta, et selle tulemused on oodatust paremad ja parandanud vähenenud töövõimega inimeste toimetulekut. "Esiteks on töövõimetoetus varasema pensioniga võrreldes suurem, teisalt on aina enam vähenenud töövõimega inimesi ka tööturule sisenemas. Kui 2017. aastaks prognoosis töötukassa, et töötuna arveloleku lõpetamisi tööle mineku tõttu tehakse ca 2500, siis tegelikkuses tehti otsuseid 8300," kommenteeris ta.

Euroopa Komisjon heitis muuhulgas ette, et Eestis on sooline palgalõhe on 25,3 protsendi tasemel, ehk endiselt Euroopa kõrgeim, kuigi seda võiksid pisut leevendada muudatused vanemapalga süsteemis. Ka on palkade läbipaistvus on väga madal ja muudatused ootavad ees ainult avalikku sektorit, märgib Komisjon.

Kuuse tõdes, et palgalõhet puudutava info läbipaistvamaks muutmisega tegeletakse tõesti peamiselt avalikus sektoris, kus loodetakse ka teistele eeskujuks olla. "Loodame, et see inspireerib erasektorit juba enne seadusandlikke muudatusi palgalõhe küsimust lahendama," ütles ta.

Probleemid, millega Eestis silmitsi seistakse, on Kuuse sõnul mõneti sarnased ka teiste vananeva rahvastikuga riikides. "Kiireid lahendusi siin ei ole -  seda näeme ka Euroopa Liidu tasandilt, kus erinevates teemades kokku leppimine võtab samuti aega," lõpetas ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt