Venemaalt pressib uut musta raha peale

Rahapesu andmebüroo hinnangul pole rahapesusurve kuhugi kadunud. „Viimastel aastatel on Venemaal litsentsist ilma jäänud üle 400 panga ning paljude pankade endiste juhtide suhtes on alustatud kriminaalmenetlusi omastamise ja muude süüdistuste alusel. See trend jätkus 2017. aastal ja pole näha, et see 2018. aastal muutuks, mis tähendab omakorda, et raskustesse sattuvate pankade juhid proovivad endist viisi enne litsentsi kaotamist likviidsed varad pangast fiktiivsete tehingutega välja viia. Seetõttu kestab edasi võimalus, et sellistest kuritegudest pärinevaid vahendeid püütakse legaliseerida Eesti finantssektori kaudu.“

Ainuüksi kolme aastaraamatus kirjeldatud skeemi kaudu läbis Eesti finantssüsteemi aastatel 2011–2016 enam kui 13 miljardi USD ulatuses küsitava päritoluga raha.

Peaaegu eranditult läbisid need rahavood Eesti finantssüsteemi siin mitteresidentidele avatud kontode kaudu, seisab aastaraamatus.

„Märkimisväärne osakaal oli Suurbritannias avatud firmadel, kuid esines ka Küprose, Panama, Briti Neitsisaarte ja muude riikide firmasid. Väärtpaberitehingute puhul osales mõni Venemaal registreeritud firmagi. Väga suures ulatuses oli tegemist transiitkannetega, kus saabunud raha kanti kontodelt viivitamatult edasi,“ edastab rahapesu andmebüroo.

Nende teatel kanti paljudel juhtudel saabunud vahendid kohe Eestist edasi, aga väga suures ulatuses tehti eelnevalt kaks või enam ülekannet mitteresidentidest isikute kontode vahel samas pangas. „Kuigi pisteliselt koguti ka tehingutega seotud dokumentatsiooni, siis leidub seal sageli vigu ja vastuolusid konto avamisel deklareeritud tegevusega ning muud detailid kinnitavad, et dokumentide kontroll oli pigem formaalne. Pankades ei tekitanud tavaliselt kahtlusi laekuvate maksete kiire edasikandmine ega tehingute suured summad ja nende sagedus ega ka ülekannete lähtumine üksikutest konkreetsetest pankadest neis riikides, millega Eestil on kaubandussuhted väikesed,“ on rahapesu andmebüroo kriitiline.

Peale kolme suure skeemi on hulgaliselt juhtumeid, kus Eesti finantssüsteemi on läbinud kümned väiksemas mahus küsitava ja kontrollimatu päritoluga rahavood, kirjutab aastaraamat. „Need võivad pärineda maksupettustest, fiktiivsete dokumentide alusel juhtkonna poolt kümnetest Venemaa pankadest raha väljaviimisest vahetult enne pankade litsentsi kaotust, suurematest ja väiksematest taristu-, kommunaal- ja muudest arendusprojektidest raha omastamisest, korruptsioonist ning paljudest muudest kuritegudest. Olukorras, kus raha esmase päritoluriigiga koostöö on keeruline ja aeganõudev ning kahtlaste ja küsitava päritoluga rahavoogude puhul pole võimalik saada kinnitust nende legaalse või kuritegeliku päritolu kohta, on rahapesu andmebüroo võimalused kahtlase päritoluga rahavoogude kontrollimiseks ja peatamiseks tugevalt piiratud.“