Platsil uus tegija

Nii Lätis kui ka Leedus tegutsev Eurovia soetas ligi 75% enamusosaluse fondilt BaltCap, ülejäänud osa TREV-2 Grupis jääb 90 väikeaktsionärile, kelle hulgas on endised ja praeguseid töötajad ning finantsinvestorid.

Selle aasta esimeses kvartalis 16,3 miljoni euro suuruse käibe teinud TREV-2 Grupi juht Sven Pertens tõdes, et ettevõttele oli raske ostjat leida. “Vahepeal oli võib-olla, jah, päris keeruline maha müüa, aga eelmise aasta majandustulemused olid minu hinnangul üsna head ja usk edasisse on olemas,” sõnas ta.

BaltCap suurendas oma osalust TREVis eelmisel aastal, kui ostis välja teise fondi, East Capitali. Pertens sõnas, et finantsinvestorina ei olnud BaltCapil mõtet osalust TREV-2 Grupis enam hoida. “Nende strateegia on siseneda ettevõttesse ja siis mõne aja pärast osalus müüa, lootes vahepeal firma väärtust või turuhinda kasvatada,” lausus Pertens, kes müügihinda ei avaldanud.

Ärimees Ain Hanschmidt rääkis mullu, et Infortar ostab TREV-2 ainult siis, kui saab enamusosaluse. Äripäev arvutas mullu, et enamusosalus võinuks Infortarile maksma minna 36 miljonit eurot.

Ometi oli Hanschmidt jaanuari lõpus sel teemal rääkides ettevaatlik. “Kunagi Estonian Airist ka rääkisime, et tahame ja ostame, aga pärast ei saanud. Ei taha ära sõnuda. Elu näitab, et ei saa varem seletama hakata,” ütles ta.

Ka konkurendid kahtlesid juba toona, kas Infortari taga olevaid Hanschmidti, Kalev Järvelille ja Enn Panti tulevikus TREV-2 omanikeringis ikkagi näeb.

Näiteks oli seda meelt OÜ Üle juht Priit Post. “Miks peaks? Mis mõttega peaks rohkem maksma, kui esimene võimalus käest võeti? Äkki tuleb keegi kolmas. Lolli raha on Euroopas praegu piisavalt. Ostja võib tulla mujalt, sest ega Eestis neid ostjaid palju ole,” rääkis Post.

Peale selle viitasid konkurendid, et TREV-2 Grupp peaks parandama majandustulemusi, kui otsib kosilast. Aastal 2016 teenis TREV-2 53,9 miljonit eurot käivet ja kasumireal seisis 500 000 eurot. Aasta varem oli aga ettevõte 1,2 miljoni euroga miinuses, käive ulatus 51,4 miljoni euroni.

Infortar pidigi suu TREV-2 Grupist puhtaks pühkima, sest BaltCap kasutas ostueesõigust ning astus suuromaniku rolli. Uut ostjat hakkas BaltCap otsima välisriikidest. Läbirääkimised prantslastega algasid eelmise aasta teises pooles.

Leetu liikus Eurovia juba 1994. aastal, aga Lätti alles mullu. Nüüd ostis ettevõtte Eestis.

TREVi konkurent teedeehitaja Tref juht Andres Gailit viskas praegu õhku võimaluse, et prantslaste Eurovia sisenes Eesti turule Rail Balticu ehitamiseks.

Küsimusele, kas Eurovia alla kuuludes on TREV-2 Grupil lihtsam hankeid võita, vastas Gailit, et suuremaid hankeid kindlasti. “Tagatispositsioonides ja referentsides on küsimus. Eurovia on väga suur ettevõte,” lisas Gailit. “Väga suurtel objektidel on nendel kindlasti eelis. Kui kõik räägivad Rail Balticust kui suurest ehitusest, siis seda jahivad väga paljud.”

Kas nad mängiks rohkem ka hinnaga, on keeruline öelda. “Oleneb, milline huvi neil on: kas raha teenida või turgu võita.”

Gailiti sõnul näitab lähiaeg, kas ja mis siinsel tee-ehitusturul ostu järel muutub – praegu ei ole veel selge, millise strateegia Eurovia Eestis valinud on.

Tee-ehitusturul valitseb tihe konkurents. “Viimasel ajal polegi sellist aega olnud, kus konkurentsi poleks olnud, kuigi võib-olla 2017. aastal, kuid muidu on kogu aeg tihe püsinud,” rääkis Gailit ja lisas, et tööpuudust samas ei ole, lihtsalt on palju tegijaid ja hinnatase on madalale kukkunud.

Ka teised konkurendid suhtuvad TREV-2 ostnud Euroviasse äraootavalt, sest ei ole selge, millise käitumise prantslased Eesti turul valivad. Eurovia turule tulekust teati. “Kuulujutud on mõnda aega käinud,” sõnas Nordeconi juht Gerd Müller, nimetades Eurovia saabumist positiivseks – näitab, et Eesti ehitusettevõtetes on kvaliteeti ja rahvusvahelised firmad tahavad siia laieneda.

TREVi müünud BaltCapi juht Kristjan Kalda kinnitas, et Euroviat huvitab Rail Balticu ehitamine.

Müller arvab, et kuna ettevõte on kanda kinnitanud ka Lätis ja Leedus, siis on loogiline, et Eurovia liikus Eestisse, sest tahtis katta kogu Baltikumi. Ka ei kahtle Müller, et Rail Baltic ahvatleb Euroviat. “See on nii suur ehitus, et huvitab kõiki Euroopas tegutsevaid ettevõtteid,” lausus ta.

Lühikeses perspektiivis Eurovia Eesti turgu ei raputa, on Müller kindel. “Pikas perspektiivis paistab, kui palju rahvusvaheline suur korporatsioon oma poliitikat igal turul ellu viima hakkab. Jääme siis ootama.”

Asfaldigrupi juht Silver Reiljan sõnas samuti, et turule Eurovia muutusi kohe ei too. Konkurentide elu võib kibedaks minna ainult siis, kui TREV-2 surub nüüd hinna veelgi alla. “Aga vaevalt et keegi peale tahab maksta – ega need hinnad on praegugi, nagu nad on,” panustab Reiljan siiski uute omanike kasumisoovile.

Äripäevale öeldi reedel, et kuna siinsed võimalikud ostjad ei pakkunud piisavalt kõrget hinda, siis seepärast valis BaltCap aasta tagasi oma osaluse müümise asemel hoopis enamusosaluse soetamise East Capitalilt. Väidet Kalda ümber ei lükka.

“Läinud aasta tulemused olid paremad, kui julgesime oodata. Strateegiavalik oli õige, samuti meeskonna valik – Sven Pertens lisandus ju meeskonda, kui olime East Capitali väljaostu ära teinud. Eks tegime kõvasti tööd ja turg soosis meid,” kommenteeris Kalda, kuigi müügihinda ta ei avalda.

Aastal 2016 oli TREV-2 käive ligi 54 miljonit eurot ja kasumit saadi 500 000 eurot. Kui BaltCap arvas, et ettevõtte läinud aasta tulemused tulevad 2016. aasta omast veidi paremad, siis mullune käive kujunes oodatust tugevamaks: käive oli pea 71 miljonit eurot ja puhaskasum 3,4 miljonit eurot.

“See oli ekstratulemus,” sõnas Kalda, kes on rahul ka saavutatud tootlusega. “TREV-2 on meie investeeringu ajal maksnud omanikele ka dividende, mis kindlasti aitas kaasa hea tulemuse saavutamisele.”

Kuna Eestist BaltCap huvilisi ei leidnud, jäid sõelale välispartnerid. Huvilisi oli Kalda sõnul mitu, kuid Euroviale tegi läbirääkimiseks ettepaneku BaltCap. “Eurovial aitas parimat pakkumist teha selge laienemisstrateegia ja varasem kohalolek Lätis-Leedus.”

Eurovialt ei õnnestunud kommentaari saada, kuid Kalda sõnas, et Eurovia siht on tõesti RailBalticu ehitamine, aga see polnud ainus põhjus, miks Euro­via otsustas Baltikumis laieneda. “Pigem näitab see usaldust, et meie turud on muutunud piisavalt läbipaistvaks,” leidis ta. Kalda usub, et Eurovia tulek turule on väga hea märk. “Sellise tasemega infrastruktuuriehitaja, kes on maailmas ehitustehnoloogiates esirinnas, polegi varem Eestis tegutsenud,” rääkis ta. “Loodan, et Eurovia õpib Eesti meeskonda usaldama, mis avab karjäärivõimalusi ka rahvusvahelisteks projektideks Eurovia sees.”

Eurovia on Prantsuse päritolu tee-ehituskontsern, mis teeb töid nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Eurovia käive jäi mullu 8,1 miljardi euro juurde ning tal on üle maailma 39 500 töötajat. Eurovia juht on 52aastane Pier­re Anjolras.

Eurovia kuulub Vinci Gruppi. Vinci kontserni juhib 63aastane Xavier Huillard. Vinci S.A. on 1899. aastal rajatud Prantsuse ehituskontsern, mis kuulub Euroopa 50 parima firma, Euro Stoxx 50 indeksisse. Kontserni käive oli möödunud aastal ligi 41 miljardit eurot, puhaskasum 2,8 miljardit eurot. Vincil on viis suuremat haru, millest üks on TREV-2 ostnud Eurovia.

Kontserni aktsia kaupleb Pariisi börsil 86 euro juures. Vinci tegutseb ka lennundus­äris, näiteks võttis hiljuti üle Belgradi lennujaama ja ostis osa Costa Rica lennujaamast.