Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui suurt palka tuleb teenida, et kuuluda Eestis rikkaima 10% sekka?
Eestis rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks peab teenima üle 2000 euro suurust brutokuupalka, selgus tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust.
Aastaga on rikkama 10% piir pisut kerkinud, enim on rikkuse piir kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis, teatas CVKeskus.ee.
Tallinnas ja Harjumaal on palgatabeli tippu jõudmiseks vaja teenida 2250eurost brutokuupalka. Tartus ja Tartumaal 1920 euro suurust kuupalka ja mujal Eestis piisab 1750–1770eurosest brutopalgast, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate sekka, seisis pressiteates.
Aastaga on tipp-palkade numbrid kiiremini kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis, mõlemas piirkonnas 11%. Lääne-Eestis, Tartus ja Tartumaal ulatus kasv 7 protsendini ning Kirde-Eestis 6 protsendini, Tallinnas ja Harjumaal jäi kasv 2% piiresse.
Kust sellise palgaga töö leiab?
CVKeskus.ee andmed näitavad, et esimeses kvartalis avaldasid tööandjad 280 kõrge palganumbriga tööpakkumist, kus avalikult pakutav palgalagi ületab 2000 euro piiri. Kõrget töötasu pakkusid tööandjad nii infotehnoloogia-, finants-, ehituse ja kinnisvara-, transpordi-, müügi- kui ka riigisektori ametikohtadel. „Enamasti pakuti kõrget palka pealinnas või välismaal asuvatele ametikohtadele, mis muudab talentide silmis teised piirkonnad tunduvalt vähem atraktiivseteks“, ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul surub töötasu suurust ülespoole eelkõige vajalike spetsialistide puudus ja ettevõtete soov kasvada. „Spetsialistid, keda püütakse värvata, töötavad mõnes teises ettevõttes ja on juba üsna hästi tasustatud. See tähendab, et tuleb teha parem pakkumine nii palga kui muude tingimuste osas.“
„Tööturg on aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, mis väljendub ka pakutavates palganumbrites. Samas on teiste maakondadega võrreldes piirkondlik palgalõhe siiski vähenenud, mida on toetanud ettevõtete paranenud majandustulemused ja vajadus hoida olemasolevaid töötajaid. Kuna spetsialistid kipuvad koonduma paremate valikuvõimalustega tõmbekeskustesse, tuleb kaugematesse piirkondadesse värbamisel töötasusse arvestada järjest sagedamini ka kompensatsioon ebamugava asukoha eest, mis kergitab samuti palgatasemeid väljaspool pealinna,“ lisas Kadri Seeder.