President tunnistas e-residentsuse probleeme

„E-residentsusest võib saada väga edukas projekt, mis õnnestumise, väikese õnne ja õigete otsuste puhul võib muutuda tõeliseks edulooks ja oluliseks rahvuslikuks tuluallikaks," ütles president pärast täna Jääkeldris toimunud kohtumist pressiteate vahendusel.

"Me kõik tahame puhast Eestit, mis oleks seejuures ka rikas. 21. sajandil asub meie ainus tõeline loodusvara kahe kõrva vahel ning e-residentsus võimaldab seda nutikust sealt kõvasti kaevandada ja maailmale müüa,“ lisas Kaljulaid.

Riigipea sõnul on programmi senise kolme ja poole aasta jooksul arendatud start-up-ettevõtte meetodil ning see on maailmas meile palju tähelepanu toonud ning aidanud kinnistada edumeelse digiriigi kuvandit.

"Samas on kasvades välja tulnud ka terve rida probleeme ning nüüd ongi otsustamise koht, millisel kujul e-residentsuse arendamisega edasi minna, milline saab olema e-residentsus 2.0. Mis on see ärimudel ja kuidas Eesti inimestel on võimalik sellelt teenida? Keda me e-residendiks ootame? Koos kõigi asjassepuutuvate osapooltega tulebki nüüd jõuda arusaamisele, kuidas maandada üles kerkinud riskid ja neile küsimustele vastata," rääkis Kaljulaid.

Kohtumisel lepiti kokku, et 1. detsembriks töötavad eksperdid kõiki osapooli kaasates välja e-residentsus 2.0 teekaardi, mis paneb paika nii e-residentsuse potentsiaal kui ka riskid ja probleemid ning võimalused nende maandamiseks.

Ümarlaual osalesid e-residentsuse programmi vedajad ja nõukogu, ministeeriumite, finantsinspektsiooni, Eesti Panga, politseistruktuuride, registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK), riigi infosüsteemi ameti (RIA), advokatuuri, notarite koja, teenusmajanduse koja ja teiste e-residentsuse programmiga kokku puutuvate osapoolte esindajad.