Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: Eestis levivad korruptsioon ja pettus
Korruptsioon.Foto: Shutterstock
Ernst & Youngi pettuseriskide uuring kinnitab, et 41 protsenti siinsetest juhtidest peab korruptiivset käitumist Eestis laialt levinuks.
Viimasel kahel aastal on koguni igas kolmandas organisatsioonis esinenud pettuse või varguse juhtumeid. Kõige levinumad probleemid on omastamine, vargus, teatud tehingupartnerite soosimine ja andmetega manipuleerimine, teatas konsultatsioonifirma.
Ernst & Youngi pettuste uurimise meeskonna juhi Jaan Riima sõnul on pettuste ja korruptsioonijuhtumite avastamine varasemaga võrreldes suurenenud. "Pettuste avastamine on positiivne märk probleemidega tegelemisest. Samas ei ole korruptiivne käitumine kuskile kadunud ja selle väljajuurimiseks tuleb veelgi enam panna rõhku ennetusele,” ütles ta.
Enam kui pooled viimase kahe aasta jooksul avastatud juhtumid olid seotud varguse või raha väljakantimisega. “Kui avastatud pettusega seoses tuvastati varaline kahju, siis ligi kolmandikul juhtudest oli see üle 50 000 euro,” lisas Riima uuringu tulemustele toetudes.
Pettustega kokku puutunud ettevõtete suur arv näitab, et Eesti organisatsioonides ei kasutata ennetuseks piisavalt tõhusaid meetmeid. Riima sõnul viitab pettuste juhuslik või ka politsei poolt avastamine, et ennetavate meetmete arendamisel on kasutamata võimalusi. “Üks alarakendatud pettuste avastamise tõhus meetodiks on näiteks vihjeliin, sest just vihje abil on viimasel kahel aastal avastatud pea iga kolmas pettusejuhtum,” ütles Riima.
Samuti selgub Ernst & Youngi teatel uuringust, et võrreldes varasemaga teadvustatakse korruptsiooni oluliselt rohkem ka erasektoris valitseva probleemina. Vaid 13% uuringus osalenud juhtidest leiab, et tegemist on üksnes avalikus sektoris esineva nähtusega, mis ei laiene erasektorile. Eelmisel aastal oli vastav näitaja koguni 24%. Samas on juhtide sõnul ootused avaliku sektori organisatsioonidele korruptsiooni ennetavate nõuete kehtestamiseks jätkuvalt kõrgemad.
Uuringus osalenud juhtide hinnangul aitaks Eestis korruptsiooni vähendada senisest jõulisem teadlikkuse tõstmine ning juhtumite avalikustamine. Jaan Riima sõnul on selles oluline roll täita ka organisatsioonidel endil.
“Kui on kahtlus, et organisatsioonis on midagi valesti, siis oleks lühinägelik võimalikku probleemi ignoreerida. Kui endal puudub võimekus varjatud riskide tuvastamiseks, siis on mõistlik kutsuda appi oma ala spetsialistid, kes vaatavad probleemse protsessi või projekti üle ning teevad vajadusel sihitud auditi või erikontrolli. Pettuste varajane avastamine on mitu korda odavam kui hilisem tagajärgedega tegelemine,“ rääkis ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.