Aktsiisitõusud upitasid tublisti tarbijahindu

Kaubad olid 2017. aasta maiga võrreldes 3,4% ja teenused 2,4% kallimad, teatas statistikaamet. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud 8,0% ja mittereguleeritavad hinnad 1,7%.

Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eratranspordi kasutamise kallinemine, mis andis kogutõusust üle veerandi. Nimelt oli bensiin 14,8% ja diislikütus 11,9% kallim kui mullu mais.

Rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas märkis aga, et kogu euroalas toimus inflatsiooni oluline kiirenemine energiahindade ja teenuste ning väiksemal määral toidu kallinemise tõttu. Euroala hinnatõus ulatus 1,9 protsendini, mis on viimase aasta kõrgeim.

"Vaatamata naftahindade tõusule on inflatsioon meil püsinud 3 protsendi juures. Seda on võimaldanud toidu hinnatõusu jätkuv aeglustumine. Naftahinnad on kasvanud nõudluse, pakkumispoolsete piirangute ning geopoliitiliste riskide suurenemise mõjul pea 50 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi," märkis ta.

Rahandusministeeriumi analüütiku hinnangul on just selle tulemusena kütused kallinenud 14 protsenti ning vaid väikese osa moodustab bensiini aasta alguse aktsiisimäära tõus. "Energiatoodetest võib välja tuua ka möödunud aasta sügisel ja talvel valitsenud ebasoodsatest ilmaoludest tingitud ahjukütte kallinemist," märkis Pungas.

Ligi veerandi kogutõusust andis aga alkohoolsete jookide 13,6% ja tubaka 5,5% kallinemine. Sellest omakorda kaks kolmandikku andis 32,7% kallinenud õlu.

Ka rahandusministeeriumi analüütik Pungas möönis, et mais osutus inflatsioonierinevus euroalaga viimase aja väikseimaks ning suurema osa erinevusest moodustavad maksumeetmed.

Kui praegu ulatub maksumeetmete panus inflatsiooni pea 0,9 protsendini, siis juulist taandub välja aga  aastatagune lahja alkoholi aktsiisimäära tõus 0,4 protsendise panusega. "Selle arvel hakkab inflatsioon ka aasta teisel poolel pidurduma," prognoosis Pungas.

Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust üle viiendiku, millest omakorda 60% andsid 5,4% kallinenud piim, piimatooted ja munad, 12% kallinenud valmistoit ja 9,5% kallinenud värske köögivili.

Toidukaupadest on mulluse maiga võrreldes enim kallinenud munad (35%), külmutatud puuvili ja marjad (28%) ning või (23%). Enim odavnes suhkur (21%).

"Toiduhindade tõus on selle aasta jooksul märgatavalt aeglustunud ning on nüüdseks lähedane euroala keskmisele. Kui aasta alguses põhjustasid aiasaadused olulist toiduhindade tõusu, siis maikuus nende toodete hinnatõus peatus," tõi Pungas esile.

Aprilliga võrreldes olid mais tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toit ja mittealkohoolsed joogid. Munad oli mais 15,2% ja tordid-koogid 5% kallimad kui eelmisel kuul.

Suuremat mõju kuisele muutusele avaldas veel majutus ja toitlustus, kus hinnatõus oli vastavalt 9,4% ja 1%.