Äripäev • 7 juuni 2018
Jaga lugu:

Ettevõtete investeeringud on elavnemas

Eesti
Eesti  Foto: PantherMedia/Scanpix

Esimese kvartali jooksevkonto andmed võivad viidata, et investeerimistegevus on varasemast aktiivsem, märkis Eesti Pank.

Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eurot ehk 0,6% SKPst, milles ei ole midagi ebatavalist. Esimese kvartalis on jooksevkonto puudujäägi põhjused peamiselt hooajalised, märkis Eesti Panga ökonomist Kristo Aab keskpanga kommentaaris.

"Aasta alguses on teenuste väliskaubanduse ülejääk reisi- ja veoteenuste vähese ekspordi tõttu tavaliselt aasta väikseim ning tulude netoväljavool aasta suurim, kuna Euroopa Liidu eelarvesse tehakse mahukaid makseid," selgitas Aab.

Ökonomist märkis, et tänavu esimeses kvartalis kasvas veoteenuste eksport küll üsna kiiresti, kuid kaupade konto puudujääk oli möödunud aastaga võrreldes ligemale kaks korda suurem.

"Kiirenev kaupade sisseveo kasv iseloomustab järjest aktiivsemat investeerimistegevust. Jättes kõrvale eelmise aasta alguses toimunud ühekordse suuremahulise imporditehingu transpordisektoris, kasvas kapitalikaupade sissevedu väliskaubandusstatistika andmetel tänavu esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes ligemale 8%," tõi Eesti Panga ökonomist esile.

Hiljuti avaldatud majanduskasvu statistika näitas esimeses kvartalis investeeringute 8% langust, kuid ka sealt ilmneb, et näitaja on tugevalt mõjutatud üksikutest tehingutest, ilma milleta olnuks investeeringute kasv ligikaudu 3%, rõhutas Aab.

"Kuigi investeerimisaktiivsus on viimasel ajal kasvanud, on investeeringute üldine tase endiselt madal nii ajaloolises võrdluses kui ka võrdluses teiste Euroopa riikidega," tõi ökonomist samas esile murekoha.

Eestisse tehtud investeeringud olid mõnevõrra suuremad kui Eestist välja tehtud investeeringud. Investeeringute netosissevoolu taga olid peamiselt pangandussüsteem ning valitsemissektor (Euroopa Liidu välisabi).

Otseinvesteeringud Eestisse kahanesid teist kvartalit järjest, kuid muutused olid üsna väikesed. Omakapitaliinvesteeringud vähenesid, seejuures vähenes krediidiasutuste dividendimaksete tõttu ka Eestis reinvesteeritud tulu, mis on üsna haruldane. Võla iseloomuga otseinvesteeringute suurenemine tasakaalustas küll välisomanduses omakapitali vähenemist, kuid mitte täies mahus.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt