Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgad kasvavad Tallinnas kinnisvara hinnast kiiremini
Uusarendus Tallinnas Lasnamäel.Foto: Andras Kralla
Kuna palgad kasvavad pealinnas kinnisvarahindadest kiiremini, siis on ka eluaseme taskukohasus Swedbanki andmetel aasta-aastalt paranenud.
"2018. aasta esimeses kvartalis aeglustus Tallinna eluruumide hinnakasv 5% aastases arvestuses, pealinlaste netopalk oli aga 11 protsenti kõrgem kui aasta varem. Kui eelmise aasta esimeses kvartalis pidi Tallinna elanik ühe ruutmeetri eest välja käima 1,7-kordse netokuupalga, siis selle aasta esimeses kvartalis oli vastav näitaja langenud 1,6-ni," kommenteeris Swedbanki analüütik Marianna Rõbinskaja.
Kinnisvara hinnakasv ei olnud Rõbinskaja sõnul esimeses kvartalis laiapõhjaline. Hinnakasvu pidurdumist mõjutas kõige enam korterite hinnakasvu aeglustumine Kesklinna linnaosas, kus tehakse ligikaudu viiendik kõikidest Tallinna korteritehingutest. Tegemist on baasefektiga, kuna eelmise aasta jaanuaris tõusid kesklinna korterite hinnad aastases võrdluses enam kui viiendiku võrra.
Käesoleva aasta teise kvartali esimesel kahel kuul on Tallinna korterite hinnakasv kiirenenud – esialgsetel andmetel olid Tallinna kinnisvara hinnad aprillis 8 ning mais 11 protsenti kõrgemad kui aasta varem, lisas ta.
Vaatamata suurele eluasemete nõudlusele, on eluasemelaenude jäägi kasv olnud mõõdukas ning jõudis selle aasta esimeses kvartalis 6,8 protsendini aastases arvestuses. Omavahenditest tehtud tehingute osakaal on viimastel aastatel püsinud üsna kõrgel tasemel (ligikaudu 44 protsenti), mistõttu on ka majapidamiste riskid väiksemad võrreldes buumiaegse perioodiga.
Tallinna korterite turule lisandub aktiivselt uusi eluruume
Aasta esimeses kvartalis jätkus aktiivne uute eluruumide lisandumine Tallinna korterite turule – kasutusluba anti ligikaudu 800 uuele korterile, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 200 võrra kõrgem. Väljastatud kasutuslubade suurt arvu peegeldab eelmisel aastal väljastatud korterite ehituslubade erakordselt suur hulk – kui 2016. aastal väljastatud ehituslubade arv oli 2200 ringis, siis 2017. aastal ületas see juba 3600 piiri.
Selle aasta esimeses kvartalis väljastati ehituslube enam kui 600 uuele korterile, mis on aga mõnevõrra madalam arv kui mullu samal ajal. Selle aasta esimeses kvartalis küündis arendusprojektide laojääk 3200 korterini, mis on piisav ka suurema nõudluse katmiseks.
Balti riikides oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias
Baltikumi pealinnadest oli esimeses kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, millele järgnes Tallinn ja seejärel Vilnius. Swedbanki indeksi järgi Riia korterite taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga paranes, kuna kiire palgakasv ületas korterite hinnakasvu. Eluaseme taskukohasus aga vähenes Vilniuses, kuna palgakasv jäi korterite hinnakasvule ja eluasemelaenude intressimäärade kasvule alla.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.