Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põhja-Korea ja USA raskused ühise eesmärgi sõnastamisel
Põhja-Korea liider Kim Jong-unFoto: Reuters/Scanpix
Teisipäevaseks tippkohtumiseks valmistuvad USA ja Põhja-Korea esindajad üritavad päevakava asjus ühist keelt leida, kuid peamise erinevusena ei ole suudetud kokku leppida, mida täpselt poolsaare tuumarelvadest vabastamise lepe peaks tähendama.
Esmaspäeval kohtusid kahe riigi esindajad ning pidasid kaks tundi kõnelusi teisipäevase päevakava asjus, mis USA välisministri Mike Pompeo sõnul on põhjalikud ja detailsed, kuid ühtegi eeldust tulevaste kokkulepete kohta tal edastada ei olnud, kirjutab Reuters.
Ka USA president Donald Trump oli Singapuri peaministriga peetud lõuna eel antud pressikonverentsil positiivses meeleolus, kohtumine Põhja-Koreaga tõotas tema sõnul “minna väga hästi”.
Sellal kui Trump Singapuri peaministri Lee Hsien Loongiga varast sünnipäevakooki maitsesid (Trump saab neljapäeval 72), püsis Põhja-Korea juht rangelt valvatud St. Regise Hotellis. Põhja-Korea riigimeedia teatas esmaspäeval, et kahe riigi juhtidel on ees põhjalikud ja laiaulatuslikud kõnelused, mille abil saab Korea sõjast eri suundades läinud suhted uuele rajale seada. “Ajastu on muutunud,” teatas uudisteagentuur KCNA.
Tuumatehnikast loobumine võib võtta aastaid
Sellal kui USA eeldab, et tuumarelvastusest loobumine saab olema Põhja-Korea poolt ühepoolne ja lõplik, võib arvata, et Pyongyangi jaoks tähendab see pigem poliitilist kurssi, et tegemist liitumisega maailmas üldiselt levinud eesmärgiga vähendada tuumarelvade arsenali, ütles Lõuna-Korea endine diplomaat Chun Yung-Woo Financial Timesile.
Washington ootab, et Põhja-Korea loobub kõigepealt olemasolevatest tuumalõhkepeadest, mida võib olla kuni 60, seejärel laseb Lääne kontrolli all lammutada tuumatehnika arendamisega tegelevad keskused. Seouli ülikooli professori Suh Kune-Yulli hinnangul võib tuumaprogrammi demonteerimine võtta 2000 teadlasel aega vähemalt 3 aastat. Kuid on ka hinnanguid, et sellega läheb kuni 15 aastat.
Põhja-Korea tõeline eeskuju Hiina
USA president Donald Trump on Põhja-Koreale kinnitanud, et riik võib tänu USA investeeringutele saada tõeliselt rikkaks, kui nad peaksid tõotama tuumarelvadest loobumist.
Ekspertide hinnangul ei ole Kim Jong Uni eeskujuks siiski USA vabal turumajandusel baseeruv mudel, vaid Hiina riiklikult kontrollitud turumajandus, kas või juba selle pärast, et see Hiinas on võimulolijatele taganud stabiilsuse, kirjutab Reuters.
Kim on alates märtsist teinud kaks välisvisiiti Hiinasse ning Hiina on Põhja-Korea peamine ja valdav kaubanduspartner (90% kogu Põhja-Korea väliskaubandusest). “Kim loodab Trumpiga peetavate kõneluste abil saada USA sanktsioonidest loobuma. Pärast seda võivad ajalehed keskenduda jälle Kimile ja (Hiina juhile) Xi Jinpingile,” ütles Lõuna-Korea majandusanalüütik Jeon Kyong-man Reutersile.
Mäng kõrgetele panustele
Nii Trump kui Kim peavad arvestama, et muu kõrval on mängus ka nende isiklik reputatsioon. Trumpile on oponendid USAs juba ette heitnud, et see annab esmakordselt võimaluse Põhja-Koreale saada nii kõrge kohtumine ilma, et sellega oleks kaasnenud mingeid Koreapoolseid järeleandmisi.
Küsimuse all on ka Trumpi alatine kiitlemine oma "läbirääkimisoskustega," mida samuti on kahtluse alla seatud. Trump ise on sellistele etteheidetele reageerinud joviaalselt. Tunde, mitte ettevalmistuse põhjal, peetakse tema sõnul selliseid kohtumisi. "Ma saan kohe alguses aru, kuhu need vestlused Kimiga tüürida võivad, kui mulle tundub, et positiivset tulemust ei paista, siis ma aega raiskama ei hakka," lisas ta.
Kim aga peab samaaegselt riigimeedia ülistuslauludega meeles pidama, et riigi sõjaväge ta liigsete järeleandmistega välja vihastada ei tohi, see võiks olla ohtlik. Kuigi veel hiljaaegu üritas ta sõjaväe juhtkonnas teha muudatusi, mida mõned eksperdid on nimetanud märgiks, et riigipea on valinud riigile uue kursi.
Samaaegselt hiljutiste lubadustega lõpetada tuumaprogramm on Kim lubanud pöörata riigivalitsemise keskpunkti majandusliku arengu. Ka kiire majanduslik areng ja avanemine välismaailmale võiks Kimile valitsusaja lõppu tähendada, kui kaasmaalased teada saavad, et elu võiks olla parem.
1953 Põhja-Korea alustab pärast Korea sõja lõppu tuumateadlaste ja -inseneride väljaõpet Nõukogude Liidu toel
1980-85 Põhja-Korea alustab Yongbyoni tuumakeskuse ehitamist
1991 USA viib tuumarelvad Lõuna-Koreast välja
1994 Washington ja Pyongyang sõlmivad kahepoolse leppe, mille tagajärjel Põhja-Korea peatab plutooniumit sisaldavate relvade arendusprogrammi ning USA annab vastutasuks abi, mis hõlmab rahuotstarbeliste reaktorite tarnimist
2002 Pyongyangi ja Washingtoni suhted on nullseisus, George W Bush ütleb, Põhja-Korea kuulub Kurjuse telje riikide hulka. USA luure kahtlustab Põhja-Koread uraanirikastamise programmi pidamises.
2005 Kuuepoolsete läbirääkimiste - USA, mõlemad Koread, Hiina, Venemaa ja Jaapan - tulemusel lubab Pyongyang lõpetada tuumarelvade arendamise
2006 Põhja-Korea katsetab esimest tuumarelva
2009 Diplomaatilised suhtes Põhja-Korea ja muu maailma vahel halvenevad, sest puudub võimalus kontrollida, kas Pyongyang täidab tuumarelvadest loobumise lubadusi. Põhja-Korea katsetab Taepodong-2 ballistilist raketti.
2011 Kim Jong Un saab isa Kim Jong Ili surma järel Korea juhiks
2017 Põhja-Korea katsetab kontinetidevahelist ballistilist raketti ning tuumaseadmeid.
2018 Kim Jong Un ja Donald Trump korraldavad esimese presidentidevahelise kohtumise.
Allikas: Financial Times
.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.