Leedo: riigil ei tohiks olla ühtki firmat

Artikkel

- Uudised
- Marili Niidumaa
- 13. juuni 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedo: riigil ei tohiks olla ühtki firmat
„Kui Tallinna Sadam oleks läinud 100% börsile, siis ma rõõmustaks. Ma rõõmustaks, kui Eesti Energia läheks 100% börsile. Riik ei tohiks omada ühtegi äriettevõtet. Riik peaks eksisteerima maksude baasil,“ ütleb Äripäeva Äriplaani konverentsil esinev ettevõtja Vjatšeslav Leedo.
Ringleb selline anekdoot, et kunagi ütles majandusminister Edgar Savisaar ärimees Vjatšeslav Leedole: „Tule Keskerakonda!“. Leedo vastanud: „Võtame viina – kui mina enne ära kukun, siis astun Keskerakonda. Kui sina kukud, pikendad minu praamilepingut.“ Leedo ei astunud Keskerakonda.
Noh, tulemus on teada. Ma ei ole astunud Keskerakonda ja pole üheski erakonnas. Ma olen saarlaste erakonnas, on niisugune mitteformaalne erakond.
Tõde on selles loos kuskil 80 protsenti. Ma olen alati öelnud, et selleks, et ma erakonda astuks, peaks mind viima niisugusesse seisu, kus ma ei tea, mis ma teen. Ilmselt Äripäeval õnnestus ka seda teha, sest ma ei tea, mis ajendas mind seda intervjuud andma.
Äriplaan 2019 laval astuvad üles lisaks Markus Villig, Rain Lõhmus, Tiit Pruuli, Indrek Kasela, Andres Allikmäe, Ardo Hansson, Tiit Kuuli jpt
Äripäeva korraldatav Eesti suurim majanduskonverents Äriplaan 2019 toimub 4. oktoobril ning seal räägivad ettevõtjad oma ootustest ja hirmudest ning tuleva aasta äriplaanist.
Registreerunud on juba üle 300 juhi ja omaniku!
Pääsmed ja programm on siin.
Savisaarega on teie suhted siiski võrdlemisi head.
Jah, kuid ma tunnen ka teda juba 1980. aastate lõpust. Püüan inimestega läbi saada, ja mitte ainult Savisaarega, teistega ka. Savisaart on läbi aegade toetatud, temaga vaieldud ja tülitsetud. Muidugi see, mis praegu juhtus, natuke kahju on. Ta on teinud Eesti riigile väga palju head, aga ka teistpidi.
Kes on poliitikas teile läbi aegade kõige kasulikum olnud?
Mitte keegi. Mulle on kõige kasulikum olnud mu oma naine, kes on lasknud mul töötada, ja perekond, kes on mind sundinud töötama. Aga poliitikuid, kellest ma tõesti pean lugu…
Mart Laar. Eesti Vabariik peaks olema väga tänulik selle eest, et ta loosung oli: „Inimesed, tehke tööd ja tehke kõik, mis te suudate.“
Tiit Vähi on jälje jätnud. Siim Kallas on jälje jätnud. Ma ei juurdle selle 10 miljoni dollari loo üle, ma tean, kui kerged on need jutud tulema. Kõik mõtlevad, et lepingud on altkäemaksu eest tulnud. Kui see nii oleks, siis ma istuks ka kohtupingis.
On terve hulk ministreid, kes on väga tublilt tegutsenud. Ka Edgar Savisaar, Arnold Rüütel.
Ma olen teid mitu aastat Äriplaani konverentsile esinema kutsunud. Olete vastanud, et ei taha avalikkuse ette tulla, ja samas öelnud, et Eesti riigis on paljud asjad mädad.
Riigikapitalism ei meeldi. Inimese vabadus surutakse tahapoole, see tuletab meelde 40-50 aasta taguseid aegu. Lugesin Saarte Häälest, kuidas riigifirma ütleb, et suured veoautod tohivad liikuda ainult hommikul ja õhtul. Sadu näiteid on. Inimene ei ole mitte keegi riigi jaoks, ja see tendents on ohtlik. See viib kinnise, riigi poolt kontrollitud ühiskonnani. See sarnaneb meie naabriga, kus kõik juhtorganid teavad, kus inimene peab üle tee minema, mis ravimeid peab tarvitama, mida peab sööma, kui paks olema.
Riik peab looma võimalusi, mitte sundima inimest kasutama oma teenuseid. Inimene võib ilma passita käia, kui tal seda vaja pole. Aga laias laastus on riik arenenud väga hästi.
Ma olen läbi ja lõhki vabaduste pooldaja, ettevõtja. Oleme elanud orjuses ja kui ori pääseb vabaks, siis ta enam orjaks ei hakka. See mentaliteet, et riik on kõige tähtsam, see natukene vale.
Ehk peaksite poliitikasse minema?
Mitte mingil juhul. Ma olen harjunud ütlema sirgelt välja, kuidas asjad on, ja vahel pingutan selle ütlemisega isegi üle. Mõni solvub, normaalsed inimesed saavad aru. Poliitik peab oskama laveerida.
Ma rahuldan kapitalisti tundeid, kui lähen mesilaste juurde ja näen, et nad muudkui toovad ja toovad, palka ei küsi, ametiühingut pole, keegi ei vaidle, ainult toovad tarusse. Teate, kui hea meel tekib kohe.
Vjatšeslav Leedo
Ometi olete üks 28 ettevõtjast, kes edastasid valitsusele riigireformi ettepanekud.
Jah, aga me ei astu poliitikasse. Eesmärk on käia koos üks aasta, panna oma mõtted kirja, anda need riigikogule ja valitsusele. Vana sõber Olari Taal helistas, et mis sa ikka seal sauna taga neid jutte ajad, tule aja meie ringis. Olin kohe nõus, selle seltskonnaga on huvitav mõtteid vahetada.
Oleme kõik ühel meelel, et Eesti on arenenud väga-väga õigesti. Mart Laar lasi omal ajal inimestel tegutseda. Kui oleks läinud teistpidi, näiteks Edgar Savisaare moodi – käsud, mida tohib ja mida ei tohi – oleks teistpidi läinud. Vabadus oli piiritu alguses, praegu on vabadus nii ära kohitsetud, reeglid on kõikjal.
Mulle tundub, et teil on midagi päris konkreetset hingel.
Ei ole. Kui te vihjate sellele laeva asjale, siis sellest on lihtsalt kahju, aga see on paratamatu. Mul oli üles ehitatud väga hea ja töötav süsteem ja seda arendada oleks olnud palju lihtsam kui täiesti uut asja ehitada. Nende laevade tehnilised näitajad olid hoopis teised, kui praegustel on, ökonoomsemad, mahutasid rohkem rahvast. Aga siin ei saa ühte inimest süüdistada. Riik näitas koha kätte. Ega sellepärast elu seisma jää.
Viimased kuus-seitse aastat on olnud riigistamise maania. Poliitikud ei tunnista seda, aga tegelikult on vohanud küll. Siin on ju palju näiteid: erakliinikute rahastamine, erakoolide rahastamise vaidlus, Edelaraudtee. Kindlasti mõeldakse näiteks viinatehaste natsionaliseerimisest, bussinduse riigi alla viimisest. Nii jõuame sinna ühiskonda, kus me olime 25 aastat tagasi.
Olete tülis oma endise äripartneri Olav Miiliga. Millal te ära lepite?
Miil ootas, et saab laevadesse investeerimisest kakskümmend aastat dividende, aga sai kümme aastat. Minul oli temaga leping sõlmitud, eks sellepärast me nüüd käimegi ja klaarime. Temast võib tegelikult aru saada. Riik tegi seda. Me käime ka riigiga kohtus ja nõuame kahjutasude tasumist. Ma usun, et see võtab viis-kuus-seitse aastat veel. Rahulik pensionäride tegevus. Ma olen kindel, et see, mida riik tegi, oli vale ja seadusevastane. Riik kasutas ära jõupositsiooni ja eiras kõiki kirjutamata või kirjutatud kokkuleppeid.
On räägitud, et teie olete ostmas ehitus- ja kodusisustuskaubamaja K-Rauta ketti Baltikumis.
See on spekulatsioon. Päris kindlalt.
Millest selline spekulatsioon üldse tekkida saab?
Vot seda ma ei oska teile öelda.
Olete käinud K-Rauta omanikega kohtumas, maad uurimas?
Ma olen paljudega kohtunud. Paljudelt uurinud.
Kas olete nendega kohtunud?
Jah, olen kohtunud. Ma olen paljudega kohtunud.
Miks te ei ostnud?
(Mõtleb, patsutab käega rahutult lauda – toim) No ilmselt raha jäi väheks. Ma ei saa öelda, et ma oleks seda väga tõsiselt võtnud.
Te mõtlesite, käisite kohtumas, kaalusite K-Rauta ostmist?
Ma olen palju asju mõelnud. Vahel omistatakse niisugustele kohtumistele liiga palju tähendust. Ma olen püüdnud just koomale tõmmata oma ärisid, mittevajalikke müüa ja keskenduda Saaremaale. Tegelikult olen juba pensionieas kaks aastat. Ma ei taha väga laialt Eestis areneda.

Praegu te ei plaani midagi osta?
Ei plaani jah, aga kui on hea pakkumine, siis miks mitte. See on nagu turul – sa ei plaani midagi osta, aga kui näed väga häid arbuuse, siis lähed ja ostad ära.
Millised on need Eesti ilusad arbuusid?
Oi, neid on väga palju, väga palju, aga ma ei ole väga suur teiste äride ostmise fänn. Elu on õpetanud, et ostad õitsva ja hea äri, teadmata, mida sa teed, ja võid selle kohe tuksi keerata.
Miks te ise Raivo Heina ja Raivo Küti algatatud Saaremaa silla idee peale ei tulnud?
Ma olen skeptiline selle silla suhtes. Tõenäoliselt aitab see 20 aasta pärast ainult turiste juurde meelitada, et näidata, kui rumalad me olime, et ehitasime 21. sajandil mingi silla.
Saaremaa sild on rumal idee?
Püsiühendus on hea idee, näiteks raudtee, inimesed saaksid üle väina kolme-nelja minutiga. Kauba laadimine käiks viis minutit. Omahind oleks odav. Silda kui niisugust poleks vaja, torud on ju olemas.
Hakkate raudteetunnelit ehitama?
Koos Raivo Heina või suurema pundiga teeks, homne päev hakkaks ehitama. Aga riik on monopoliseerinud niisuguse õiguse. Teeb see, kes täidab meie reegleid.
Tegutsete mitmes valdkonnas, kõige optimistlikumalt olete rääkinud põllumajandusest.
Ma rahuldan kapitalisti tundeid, kui lähen mesilaste juurde ja näen, et nad muudkui toovad ja toovad, palka ei küsi, ametiühingut pole, keegi ei vaidle, ainult toovad tarusse. Teate, kui hea meel tekib kohe. Kapitalisti unistus. Me tahame viia lihaveisetööstuse tipptasemele. Meil käis kuu aega tagasi külas maailma kõige suurem veise- ja lambaedasimüüja, kelle kogused on kolossaalsed. Kui ta vaatas meie süsteemi, oli ta vapustatud ja soovis selle kohe ära osta.
Saaremaa Laevakompanii AS (100%)
Holostovi Kinnisvarahaldus AS (89,29%)
Saare Erek AS (12,44%)
VL Investeeringud OÜ (100%), millele kuulub Saaremaa Lihatööstus ja Väinamere Liinid
Saare Tennisekeskus OÜ (14,29%)
Saaremaa Mesinikud OÜ (14,29%)
Kuidas teil teistes sektorites läheb?
Päris palju kulub aega ehitussektorile. Õpin usinasti hiina keelt, kui selgeks saan, siis saame suvel uudiseid jagada.
Te ütlete tihti, et nalja peab saama. Kui tulus saab olla Saaremaal kahe maakonnalehe pidamine? Kui kallis see nali teile on?
Ta ei ole tulus äri, aga kui mõõta seda äri selle järgi, kui palju saab sealt nalja ja häid emotsioone, siis ta on hea äri.
Kui palju negatiivseid lugusid on teist ilmumata jäänud, sest olete lehe omanik?
Ei usu, et ükski lugu ilmumata on jäänud. Ma usun, et teises lehes või suures meedias ilmuks siis selle võrra topelt neid lugusid. Neid asju ei saa võtta südamesse. Halb lugu on kas asja eest või on kättemaks. Kui ta on n-ö tellitud lugu, siis ajab naerma. Kui on asja eest, tuleb ennast parandada.
Need valdkonnad, kus te tegutsete, neis on paljudel ahvatlus ümbrikupalka maksta.
On. Mina ei maksa kindlasti ümbrikupalka. Ma ei saa väita, et kuskil mõni tegevjuht ei maksa. Aga ümbrikupalkade maksmine paistab keskmise palga järgi välja. Meie palgad on kas üle keskmise või keskmise nivoo juures.
Kuidas kommenteerite praegust valitsust?
Ma olen natuke raskustes. Ma tunnen sealt paljusid, nad on kõik väga toredad inimesed. Aga minu arust on nad valitsuses liiga vara, nad on ilma peata, nad ei juhi. Kulgevad vooluga kaasa.
Tallinna Sadama börsile mineku üle tunnete rõõmu?
Ma rõõmustan, aga väga vähe. Ma ei ostnud Tallinna Sadama aktsiaid. Elu on näidanud, et kui ma ostan aktsiaid, siis aktsia kukub.
Kui Tallinna Sadam oleks läinud täielikult börsile, siis ma rõõmustaks. Ma rõõmustaks, kui Eesti Energia läheks üleni börsile. Riik ei tohiks omada ühtegi äriettevõtet. Riik peaks eksisteerima maksude toel. Ma rõõmustaks, kui kõik riigifirmad oleks börsil või erakätes, aga siis kohe öeldakse, et riik ei saa oma strateegilisi huve kahjustada.
Riik saab ju iga hetk kehtestada eriolukorra. Ma olen väga kõrgel arvamusel meie finantsinspektsioonist, konkurentsiametist, tarbijakaitseametist. Nad saavad kutsuda kõik monopoolsed ettevõtted korrale. Nad oskavad nõu anda ja nõuda. Sellest piisaks. Riik kontrolliks, et monopolid ei läheks üle käte.
See annaks meie majandusele tunduvalt hoogu. Riigiteenistujad teeniksid riiki, mitte ei mõtleks, kuidas riigiettevõtetest raha välja pumbata.
Mida maksusüsteemis muudaksite?
Ma reformiksin vähem. Meie maksusüsteem on aastaid olnud lihtne ja korralik. Kui on riigikassas raha vähe, tõstame kolme-nelja maksu ning põhjendame, milleks seda vaja on. Ei tohi teha nii, et kuskil lased justkui mingi maksu alla ja samal ajal kehtestad kümneid makse juurde, millest inimene aru ei saa.
Kui riigil on raha puudu, võiks tõsta käibemaksu. Ma pooldan tarbimismaksude kehtestamist. Midagi pole teha, kui sa rohkem teenid, siis sa ka tarbid rohkem. Kui sa rohkem tarbid, peaksid rohkem maksma.
Kas Eesti inimene teenib hästi?
Maailma mastaabis elab eestlane hästi. Naabritega võrreldes läheb meil ka hästi. Meil on palju väikseid ettevõtjaid, pereäridel läheb hästi. Ei ole ühte suurt Nokiat. On palju keskmisi ja väikseid ettevõtjaid ja see on suur asi.
Äriplaani laval esineb ka peaminister. Mis te temalt küsiksite?
Kas peaminister, Keskerakond võiks teha maksusüsteemi lihtsaks ja lõpetada varjatud maksustamise ja varjatud lõivude küsimise? Lähete passi või ID-kaarti tegema, maksate lõivu. Tegelikult seda ei ole riigikassasse vaja. Miks peab riik võtma Eesti Energiast dividendi? See on ju varjatud maks. Tallinna Sadam? See on varjatud maks. Parem las sadam eksisteerib ja teenib kasumit, ei pea oma teenuste hinnakirju nii kõrgele ajama, teenused on odavamad, firmad teenivad, maksavad oma töötajatele palka.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum