Koda on vilepuhujate direktiivi vastu

Uue eurodirektiivi eelnõu järgi tuleks suurendada kaitset inimestele, kes teatavad õigusrikkumisest. "Kaubanduskoda leiab, et direktiiviga saavutatav ei kaalu üle ettevõtjatele ning riigile tõusvat halduskoormust. Samuti on Kaubanduskoja hinnangul direktiivis käsitletud rikkumistest teatamine võimalik juba kehtiva õiguse kohaselt," kirjutab koja peadirektor Mait Palts.

Direktiivi kohaselt peavad ettevõtted, kus on 50 või rohkem töötajat, kelle ettevõtte aastakäive või aastabilansi kogumaht on 10 miljonit eurot või suurem või kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas, looma asutusesisesed kanalid, mille kaudu on võimalik teatada rikkumistest.

Koda leiab, et see on ettevõtetele liiga palju tööd nii kanali loomisel kui käigushoidmisel. Lisaks on koda jõudnud järeldusele, et töötajad ei kasutaks kanalit, sest nad kardavad oma ülemuste peale kaevata.

Sellise probleemi lahenduseks on direktiivis küll ette nähtud asutustevälise kanali olemasolu, mida peaks haldama riik. Kuid koja hinnangul on see jälle riigile liiga koormav ning inimesed võiksid ülepea pöörduda korrakaitseorganite poole.

Veel on koda mures ärisaladuste pärast. Nimelt kaitstakse direktiiviga vilepuhujat info avalikustamise piirangute eest, juhul kui viimane läheb murega kas asutustevälisesse kanalisse või üldse avalikkuse ette.

"Taoline käsitlus tekitada olukordi, kus rikkumistest teatamist hakatakse ära kasutama ärisaladuste avalikustamiseks, sest rikkumisest teatav isik võib tugineda, et kõik avaldatud teave oli isiku hinnangul seotud rikkumisega direktiivi kohaselt," kirjutab Palts.

Töölepingu alusel ei ole võimalik inimest vallanda taoliste teatamiste peale. Samuti on tagatud pädevatele asutustele rikkumistest teatamisel isiku anonüümsus. Isikut ei ole võimalik ka süüdi mõista selle eest, kui ta teatas ebaseaduslikust tegevusest, loetles Palts põhjuseid, miks direktiiv üldse sinnapaika jätta.