Börsidel on praegu riski palju ja tootlust vähe

Investor Madis Müür  Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:

Paari aastaga oma investeeringutelt sadu protsente tootlust teeninud Madis Müüri hinnangul on praegu börsidel tõusupotentsiaal piiratud, samal ajal kui langusrisk on üha suurem.

"Seetõttu olengi vaadanud sinnapoole, kus seda kasvu reaalselt järel on ehk Eesti varasema faasi kasvuettevõtete poole," selgitas ta eile Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Enda sõnul on Müür väikse osa kapitalist paigutanud ka krüptovaradesse, kuid selles vallas midagi rõõmustavat tootluse poolest ette näidata pole.

"Kui Madis krüptopeole jõudis, oli langus juba alanud," naljatles ta. "Kui krüptorahad olid ligi 60% langenud, siis panin veel juurde, aga see ei tähenda, et kui suur langus on ära olnud, ei või suur langus pärast veel otsa tulla. Ja tuli ka. Ei ole tahtnud siin 3–4 kuud üldse vaadatagi seisu."

Järgneb intervjuu Madis Müüriga

Nagu meediast võis lugeda, müüsite Tallinna Sadama aktsiad kohe esimese kauplemispäeva alguses maha. Miks nii?

Ma ei ole dividendiaktsiatüüpi investor, otsin rohkem kasvu ja see, et Tallinna Sadam pakkus kahe nädalaga mulle ligi 17% kasumit, on mulle igati piisav. Ei tahtnud enam tiksuma jääda sellega.

Kas tagasi Tallinna Sadama aktsiat osta ei kavatse ja müüki ei kahetse?

Ei, olen väga rahul.

Täna on Äripäeva raadio hommikuprogrammi külaline PRFoodsi juht Indrek Kasela, kellelt hommikuprogrammi juht Igor Rõtov uurib, kuidas on mullused agressiivsed ülevõtmised firma majandustulemusi mõjutanud.

Põhjus, miks ma teid Äripäeva raadio hommikuprogrammi kutsusin, tõukub tänase (eilse – toim) Äripäeva kaaneloost, mis kannab pealkirja  "Start-up-plahvatus" ja räägib sellest, et Eesti idufirmad on pea poole aastaga kaasanud veerand miljardit eurot. Olete öelnud, et Eesti idufirmad on rohkem väärt kui Tallinna börs ning nutikas investor paigutab raha börsi asemel idufirmadesse, mis pakuvad oluliselt paremat tootlust. Kuidas see teie puhul on olnud?

Olen lisaks börsile ka idufirmadesse ehk kasvuettevõtetesse raha paigutanud. Põhiliselt küll ühisrahastuse ehk Funderbeami ja Fundwise'i kaudu. Näiteks elektrirataste tootjasse Ampler Bikes ja Siidrikotta sai investeeritud kolm aastat tagasi. Siidrikotta tehtud investeering on suurenenud üle 200% ja Ampler ligi 500%. Ühe tuttava kaudu olen saanud Cleveroni osta, mis areneb väga jõudsalt, ja EstBANiga liitusin ka vähem kui aasta tagasi ning nende kaudu olen ka esimese investeeringu ära teinud.

Kui likviidsed need investeeringud on? Kas oleks võimalik see paarisajaprotsendine tootlus kohe välja võtta?

Kohe täna kindlasti mitte ja ma kujutan ette, et ka kuu jooksul läheks päris raskeks. Aga eks see ongi nii, et kui tahad kõrgemat tootlust saada, siis ongi natukene ebamugavam. Mind aga väga ei sega see väiksem likviidsus. Kui võrdleks, mis võimalused mul oleks sellistele ettevõtetele jaole saada, kui Funderbeami ja Fundwise'i ei oleks, siis see ligipääs oleks oluliselt kehvem. Ma peaksin need ettevõtted ise üles otsima, ise ostulepingu tegema, ise kuidagi kõik enda õigused ja kohustused ära kaitsma, et mind välja ei lahjendataks. Tänu nimetatud platvormidele on sellistesse firmadesse investeerimine läinud palju lihtsamaks ka minusuguse investori jaoks.

Hiljutises arvamusartiklis olite üpris kriitiline aktsiaturgude tootluse suhtes.

Just, ma ise teenisin ka viimastel aastatel börsilt väga head tootlust, aga nüüd ei ole mul enam USA börsidel midagi ja Tallinna börsil olen ka oma investeeringuid oluliselt vähendanud. Praeguseks on hinnatase juba nii kõrgele tõusnud, et raske on oodata nii suurt kasvu, nagu oli minevikus. Ettevõtete kasv toimub ära enne seda, kui minnakse börsile. Näiteks Apple ja Microsoft tulid 1980. aastatel börsile mõne miljardi juurest, aga Facebook 100 miljardi ja Spotify 26 miljardi juurest ning Airbnb, Uber, Wework ja Xiaomi on mitmekümnemiljardilise väärtuse juures veel erakätes ja alles ootavad börsile minekuga. Seetõttu tasubki proovida sellisele kasvule jaole saada.

Börsifirmade pluss on see, et ettevõtted on läbipaistvad ja neid on lihtsam analüüsida. Ettevõtete väärtuse hindamise guru Aswath Damodaran on öelnud, et narratiiv ilma numbriteta on nagu muinasjutt, aga numbrid ilma jututa ei kõlba ka kuhugi mujale, kui ainult finantsmodelleerimise kursusele harjutamiseks. Edukaks investeerimiseks oleks vaja, et oleks ilus jutt ja ilusad numbrid. Kuidas te investeerimisotsuseid tehes idufirmade väärtust hindate? Kui jutt on piisavalt ilus, kas siis vaatate numbritele läbi sõrmede?

Mõlemad on tähtsad. Eks varase faasi ettevõtete puhul on numbrid ja käibekordajad hoopis teised ning dividendi- või kasumiajalugu ei olegi mõtet oodata. Tihti ei ole isegi käivet mõnel ette näidata, aga ka selliste ettevõtete puhul on võimalik väärtust leida. Ma kindlasti vaatan numbreid ja selliseid ettevõtteid, mis ei ole veel käivet teinud, ei oska ma küll hinnata. Nende puhul ei ole isegi kliendid neid hinnanud piisavalt, et ei ole neilt midagi ostnud. Kui aga juba on mingi ostude ajalugu ja näeb, kuidas on käive kuust kuusse kasvanud ja kuidas muutuvad kuude lõikes kulud, siis on võimalik juba ka ettevõtet hinnata.

Mida teie investeerimisportfellist praegu leiab ja kellele võlgnete tänu kõige suurema tootluse eest?

Seni on suurem osa tootlusest tulnud Balti börsil olevate ettevõtete aktsiatelt. Siauliu Bankasesse sai 2015. aasta lõpus päris suurelt sisenetud, sest oli näha, et LHV ja Citadele pank plaanivad tulla börsile ja see ettevõte kauples väga odavatel kordajatel ja ei saanud see hinnavahe nii suureks jääda võrreldes LHVga. Sellega läks väga hästi. Pesutootja Silvanoga sai 120-150% tootlust, eelmisel aastal PRFoodsiga õnnestus teenida ligi 70%, sinna läksin ka päris suurelt sisse. Baltikumist leiab aeg-ajalt päris häid võimalusi, kuhu õnnestub ka jaole saada. Üldiselt ma praegu otsin rohkem kasvu, kui börsil järel on. Praegu tundub mulle, et börsil on hinnatase kõrge ja ülespoole ruumi väga palju ei ole, aga allapoole on ruumi küll ja mingil hetkel võib 30-50% langust tulla. Seetõttu olengi vaadanud sinna, kus kasvu reaalselt järel on ehk Eesti kasvuettevõtete poole.

Teie investeerimisportfelli väärtus on mõne aastaga kasvanud 310 000 eurole ja sellest investeerimiskasum ja investeeringute väärtuse kasv moodustab üle 220 000 euro. Ilmselt ei ole teie teekond investorina olnud pilvitu. Kui palju on tulnud kooliraha maksta?

Kooliraha olen ka ikka pidanud maksma päris palju, sest ma olin alguses selline, kes pikalt enne sõitma asumist ei mõelnud. Ühe tuttava ettevõttesse paigutasin raha ja samal päeval nad rentisid minu raha eest autod ning ma ei teagi, kui palju nad selle raha eest ettevõtlust tegid. Selle investeeringu kandsin maha ja see oli enda kehv kodutöö. Tuttavatele laenamisel ja nendega ettevõtluse planeerimisel tasub väga ettevaatlik olla. Kokku on ligi 30 000 eurot läinud sellisteks õppetundideks.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt