Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis koolitatakse liialt palju personalitöötajaid
Pärnu kutsehariduskeskusFoto: Pärnu Postimees/Scanpix
Eesti saab igal aastal diplomi mitu korda rohkem personalitöötajaid ja assistente, kui tegelikult vaja on, nõudlus selliste ametite järele tõotab tulevikus veelgi kahaneda.
Aastas on vaja juurde ligi 50 personali- ja karjääritöötajat, kuid personalitööga seotud erialade lõpetajaid on 150, selgub kutsekoja OSKA uuringust. Lisaks koolitatakse neljas koolis teabe- ja dokumendihaldajaid, kuigi nõudlus nende järele on väike, kuni 20 aastas.
Järgmisel kümnel aastal väheneb administreerimise ja personaliarvestuse hõive ning suureneb nõustamise ja personaliarenduse töökohtade arv. OSKA uuringujuhi Riina Tilga sõnul väheneb assistentide ja sekretäride ametikohtade arv aastaks 2025 veel 15 protsenti.
„Assistenditöö rutiinsem osa on automatiseeritav, juba praegugi näeme vastuvõtusekretäride asemel nutilahendusi. Sekretäridelt eeldatakse ka aina erinevamaid teadmisi ja oskusi, näiteks andmekaitse, sotsiaalmeedia haldamine, turundus või tervisedendus,“ loetles Tilk.
Uuringu järgi kasvab tulevikus vajadus karjääriteenuste ning ärinõustamise järele. Karjääriteenuseid vajatakse rohkem, sest aina enam tuleb inimesi tööturule tuua ja neid seal hoida. Samuti on muutunud töötajate ootused oma tööelu kujundamisele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.