Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välkmaksete kasutuselevõtt venib
Pankade soov välkmaksed kasutusele võtta on siiani olnud tagasihoidlikFoto: PantherMedia/Scanpix
Kuigi enamik Eesti inimestest sooviks kiiremaid pankadevahelisi ülekandeid, pole kommertspangad nende kasutuselevõtuga kiirustanud.
Üleeuroopalise välkmaksete süsteemiga on saanud kõik pangad ja makseteenuse pakkujad liituda alates 2017. aasta novembri lõpust, siiani on sellega liitunud vaid SEB. Samuti süsteemiga liitunud Versobank suleti vahepeal rahapesuskandaali tõttu.
„Nõudlus välkmaksete järele on Eestis täiesti olemas, sest uuringu põhjal sooviks 70 protsenti Eesti inimestest, et pankadevahelised ülekanded liiguksid praegusest kiiremini. Enam kui kolmandik soovib seejuures raha saajani jõudmist vähem kui viie minutiga,“ ütles Eesti Pangas toimunud välkmaksete teemalisel debatil keskpanga asepresident Madis Müller.
Müller lisas, et väikeriigina on Eestil oma eelised. Praegu pakub meil välkmakseid klientidele küll ainult SEB Pank, kuid piisab vaid viie panga liitumisest välkmaksete süsteemiga, et peaaegu kõik pankadevahelised maksed oleks võimalik teha välgukiirusel.
Mullu novembris kinnitas LHV, et plaanib
SEPA instant payment'i maksed võtta kasutusele 2018. aastal, rääkis toona panga kommunikatsioonijuht Priit Rum, kelle sõnul oli probleemiks, et teenuse tugi puudub Swiftil, mis on LHV panga kõige olulisem maksealane koostööpartner.
Ei saa öelda, et välkmaksete süsteem mujalgi Euroopas oleks suurt edu saavutanud. Praegu on Euroopas süsteemiga liitunud 580 panka. Euroopas kokku tehakse keskmiselt 10 000 välkmakset päevas ja suurem osa neist algatataksegi Baltikumis.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.