Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kiisler: tselluloositehase vastased valasid bensiini tulle

Täna arutab valitsus, kas paljudel kodanikel harja punaseks ajanud tselluloositehase rajamise eriplaneering peatatakse või ei. IRLi liikmest keskkonnaminister Siim Kiisler usub, et sõltumata tänasest otsusest on kahjustav mõju majanduskeskkonnale juba tekitatud.

„Kui mitu kohalikku omavalitsust ütleb selgelt välja, et meil pole seda investeeringut vaja ja me ei taha seda näha, siis eks see ongi see sõnum,“ ütles Kiisler Äripäeva hommikuprogrammile antud intervjuus.

Kogu arutelu tselluloositehase rajamise ümber on läinud vägagi emotsionaalseks ja surve planeering lõpetada on väga suur. Kas teid on üllatunud, et on tekkinud nii suur vastuseis.

Ma arvan, et see on üllatanud paljusid, sest kui eriplaneering möödunud aasta maikuus – rohkem kui aasta tagasi – algatati, siis ei olnud mitu kuud sellist vastuseisu kuskilt näha. Kuus kuud pärast seda toimusid ka kohalike omavalitsuste valimised ja siis see ei olnud Tartu valimistel sugugi tõsiselt teemaks. Näiteks ei olnud oma valimisplatvormis ka tänane Tartu linnapea eriplaneeringu suhtes sugugi nii negatiivne, nagu ta nüüd on. On huvitav, kui kiiresti on seisukohad muutunud.

Mis on seda teie arvates põhjustanud?

On toimunud jõuline meedialahing ja üha rohkem on arvamus kaldunud vastaspoolele. See on reaalsus.

Milline on teie ootus, mida täna valitsuse liikmed otsustavad?

Eks me arutame seal, raske öelda. On ootus, et tuleme kinnissesse ruumi kokku ja arutame avameelselt asjad läbi. Räägime, millised võimalused on. Me peame ka sellega arvestama, et kui me näeme, et sedalaadi tehast ei ole võimalik kuhugi rajada, siis kas on ka aus ettevõtjatele nii öelda. Ei ole ju mõtet neid lollitada, rääkides, et me planeerime ja uurime, kuid tegelikult juba teame, et see plaan pole realistlik.

Tuleb vaadata, kas oleks võimalik tehast rajada kuhugi mujale, kuid võib ka juhtuda, et see ei sobi jällegi arendajale. Siis tulebki otsustada, et ütleme otse, et tehase ehitamine pole võimalik,

Kuidas tundub – kas on üldse lootust, et saaks tehase mujale rajada?

Seda on raske ennustada, aga vaadates hoiakuid, siis näiteks Viru-Nigula vallavanem on välja öelnud, et tooge meile. Iseasi, kas keskkonna või muudel tehnoloogilistel põhjustel oleks võimalik. Suhtumine tehase rajamisse on olnud piirkonniti erinev. On selge, et igal pool on nii vastaseid kui ka toetajaid. Küsimus on selles, kas arendaja üldse näeb võimalust, et tehase võib rajada ka mujale kui Tartumaale ja kas ta peab seda majanduslikult mõttekaks.

Kui ma ei eksi, siis riigihalduse minister on kohtunud arendajatega ja tal peaks olema see info, kas arendajad on nõus kuhugi mujale minema.

Minu teada on tal ülevaade olemas ja ta annab meile täna ülevaate, kas arendajate poolt on paindlikkus olemas või mitte.

Kas te olete kuulnud ka juba mingisugust vihjet, mis info arendajatelt tuli?

Ma ei tahaks nüüd siin kuulujutte edasi rääkida, vaatame infole kabinetis rahulikult otsa ja siis selgub. Ma ise ei ole arendajatega viimasel ajal kokku saanud.

Äripäev kirjutas juhtkirjas, et lähenevatele valimistele mõeldes on üsna naiivne oodata valitsuselt sellise otsuse langetamist, mis on tõenäoliselt väga paljude valijate seas ebapopulaarne. Kas võib karta, et istungil jäävad plusspoolele argumendid, millega püütakse saada rohkem hääli, mitte aga sellised, mis tooks Eestile võimalikku majanduslikku kasu?

See ei ole nii lihtne, et hääled või majanduslik kasu. Küsimus on selles, kas tehase rajamine on üldse võimalik. Aga kindlasti muudab valimiste lähemale tulek õhku närvilisemaks. Kuid huvitav on just see, et kohalike omavalitsuste valimiste ajal, mil see teema peaks just aktuaalne olema, tehase rajamine probleem ei olnud. Siin on teadlikult puid alla pandud ja bensiini tulle kallatud.

On selge, et konkurentidele oleks sellise tehase tekkimine Eesti pinnale majanduslikult ebasoodne. Samas peab ju arvestame, et Eesti puidust on varemgi tselluloosi toodetud. Toodetakse praegugi ja toodetakse edaspidigi. Küsimus on, kas me tahame, et seda toodetakse ka Eesti pinnal.

Kui peaks tulema otsus, et eriplaneering lõpetatakse, siis millise signaali võib see anda edaspidistele investeeringutele, mida tahetakse Eestisse teha?

Ma arvan, et see signaal on juba antud meie majanduskeskkonnale. Kui mitu kohalikku omavalitsust ütleb selgelt välja, et meil pole seda investeeringut vaja ja me ei taha seda näha, siis eks see ongi see sõnum.

Mida Kiisler veel tselluloositehase ümber käivast rääkis, kuula tänasest hommikuprogrammist alates 34. minutist.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.