Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlaste tarbimisharjumused on paremad kui leedukatel

    Swedbanki peaökonomist Tõnu MertsinaFoto: Raul Mee

    Kui tegeliku individuaalse tarbimise järgi jäävad eestlased leedukatest pika puuga maha, siis võiks sellejuures jälgida ka eestlaste säästmisharjumusi, kirjutab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.

    Tegelik individuaalne tarbimine on Euroopa Liidu majapidamiste majandusliku heaolu mõõdik, mille järgi oli Eesti tagantpoolt kuues. Selles mõõdikus liidetakse kokku majapidamiste tarbimine ja riigisektori lõpptarbijale tehtud kulutused – tervishoid, haridus – ning korrigeeritakse saadud tulemust ostujõuga. Balti riikidest on nii tegelikult individuaalselt tarbimiselt kui ka SKP-lt inimese kohta kõrgeimal kohal Leedu vastavalt 88 ja 78 protsendiga ELi keskmisest.
    "Eesti majapidamiste säästumäär on nende kasutatava tulu suhtes ELi keskmise lähedal. Samas on muidugi probleemkohaks säästude ebaühtlane jaotumine. Seevastu ületavad leedukate tarbimiskulutused nende sissetulekuid või on nendega vaevu tasakaalus, mille tulemuseks on peaaegu olematu ja mõnel aastal isegi negatiivne säästumäär," kommenteeris Mertsina Eurostati andmeid.
    Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
    Selle nädala alguses Euroopa Liidu statistikaameti poolt avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta, milles on riikidevahelised hinnaerinevused välja taandatud, olid möödunud aastal 72% ELi keskmisest ning meist tahapoole jäid vaid viis riiki.
    Leedu oli oma 88 protsendiga aga ELi riikide keskmiste hulgas. Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on? Ja mida see võrdlus õigupoolest näitab?
    Vaatamata madalamale hinnatasemele ja madalamatele palkadele tarbivad leedukad meist rohkem
    Keskmine palk Leedus oli käesoleva aasta esimeses kvartalis vaid 71% Eesti omast (lätlased said 77% meie palgast), kusjuures ELis on Eestist väiksem bruto- ja netopalk üheksas riigis. Samuti on Leedus meist madalam hinnatase – tarbekaupade ja teenuste hinnad on seal 65%, meil aga 79% ELi keskmisest.
    Teisisõnu, meie hinnad on rohkem lähenenud  ELi keskmisele. Vaatamata madalamale hinnatasemele ja madalamatele palkadele tarbivad aga leedukad meist inimese kohta kaupu ja teenuseid 9% rohkem (kui statistikat uskuda). Leedus moodustavad eratarbimiskulutused 64% SKPst, meil aga 59%.
    Eesti elanike finantsseis on praeguse tarbimistaseme juures oluliselt parem kui leedukatel
    Eratarbimise mahtu peaks võrdlema inimeste sissetulekutega. Kui sissetulekud on tarbimisest suuremad, suudavad inimesed säästa. Säästud on aga puhvriks võimalike riskide vastu. Eesti inimeste tarbimiskulutused on tublisti madalamad, kui nende sissetulekud ja seetõttu on meil suudetud viimasel 10 aastal ka korralikult säästa.
    Eesti majapidamiste säästumäär on nende kasutatava tulu suhtes ELi keskmise lähedal. Samas on muidugi probleemkohaks säästude ebaühtlane jaotumine. Seevastu ületavad leedukate tarbimiskulutused nende sissetulekuid või on nendega vaevu tasakaalus, mille tulemuseks on peaaegu olematu ja mõnel aastal isegi negatiivne säästumäär.
    Kui siia juurde lisada veel eluasemeinvesteeringud, siis jääb Eesti majapidamiste eelarve jätkuvalt positiivseks, samas kui Leedus on see juba pikemat aega negatiivne. Seega, võiks öelda, et leedukate tarbimiskulutused on liialt suured, mis võib näiteks majanduslanguse korral sundida neid oma tarbimist oluliselt vähendama. 
    Kuna inimesed reisivad palju, on oluline nende ostujõu tugevus välisriigis
    Eesti inimeste elatustase oleks Eurostati andmetel leedukatest nõrgem vaid suletud majanduse korral, kui me ei pea oma palkasid ja hindu teiste riikidega võrdlema. Inimesed reisivad palju, mistõttu on ka oluline, kui tugev ostujõud on neil ka teistes riikides.
    Kuna eestlaste palgad on meie lõunanaabritest kõrgemad, saame me välismaal lubada endale rohkem kaupu ja teenuseid. Seega on Eesti inimeste ostujõud välismaal suurem. Samuti oleme me paremini harjunud kõrgema hinnatasemega.
    Eesti ostujõud läheneb meie lõunanaabritest jätkusuutlikuma tarbimismudeliga rikkamate riikide suunas
    Kokkuvõtteks võiks öelda, et Eesti kuulub küll ELi madalama ostujõuga riikide gruppi, kuid võrreldes oma lõunanaabritega läheneme me rikkamate riikide suunas jätkusuutlikuma tarbimismudeliga. Hinnaerinevuste välja taandamisel on Eesti inimeste kodumaised tarbimiskulutused ELi riikide võrdluses küll suhteliselt tagasihoidlikud, kuid meie ostujõud teistes riikides on tunduvalt parem.
    Samuti jääb keskmisel Eesti elanikul tarbimisest järele piisavalt puhvreid, et võimalikke majandusšokke pehmemalt üle elada. Võrdluseks toodud leedukate tarbimiskulutused on seevastu aga liialt suured ja tekitavad sellega neile liigseid riske.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.