Eestlaste tarbimisharjumused on paremad kui leedukatel

Tegelik individuaalne tarbimine on Euroopa Liidu majapidamiste majandusliku heaolu mõõdik, mille järgi oli Eesti tagantpoolt kuues. Selles mõõdikus liidetakse kokku majapidamiste tarbimine ja riigisektori lõpptarbijale tehtud kulutused – tervishoid, haridus – ning korrigeeritakse saadud tulemust ostujõuga. Balti riikidest on nii tegelikult individuaalselt tarbimiselt kui ka SKP-lt inimese kohta kõrgeimal kohal Leedu vastavalt 88 ja 78 protsendiga ELi keskmisest.

"Eesti majapidamiste säästumäär on nende kasutatava tulu suhtes ELi keskmise lähedal. Samas on muidugi probleemkohaks säästude ebaühtlane jaotumine. Seevastu ületavad leedukate tarbimiskulutused nende sissetulekuid või on nendega vaevu tasakaalus, mille tulemuseks on peaaegu olematu ja mõnel aastal isegi negatiivne säästumäär," kommenteeris Mertsina Eurostati andmeid.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:

Selle nädala alguses Euroopa Liidu statistikaameti poolt avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta, milles on riikidevahelised hinnaerinevused välja taandatud, olid möödunud aastal 72% ELi keskmisest ning meist tahapoole jäid vaid viis riiki.

Leedu oli oma 88 protsendiga aga ELi riikide keskmiste hulgas. Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on? Ja mida see võrdlus õigupoolest näitab?

Keskmine palk Leedus oli käesoleva aasta esimeses kvartalis vaid 71% Eesti omast (lätlased said 77% meie palgast), kusjuures ELis on Eestist väiksem bruto- ja netopalk üheksas riigis. Samuti on Leedus meist madalam hinnatase – tarbekaupade ja teenuste hinnad on seal 65%, meil aga 79% ELi keskmisest.

Teisisõnu, meie hinnad on rohkem lähenenud  ELi keskmisele. Vaatamata madalamale hinnatasemele ja madalamatele palkadele tarbivad aga leedukad meist inimese kohta kaupu ja teenuseid 9% rohkem (kui statistikat uskuda). Leedus moodustavad eratarbimiskulutused 64% SKPst, meil aga 59%.

Eratarbimise mahtu peaks võrdlema inimeste sissetulekutega. Kui sissetulekud on tarbimisest suuremad, suudavad inimesed säästa. Säästud on aga puhvriks võimalike riskide vastu. Eesti inimeste tarbimiskulutused on tublisti madalamad, kui nende sissetulekud ja seetõttu on meil suudetud viimasel 10 aastal ka korralikult säästa.

Eesti majapidamiste säästumäär on nende kasutatava tulu suhtes ELi keskmise lähedal. Samas on muidugi probleemkohaks säästude ebaühtlane jaotumine. Seevastu ületavad leedukate tarbimiskulutused nende sissetulekuid või on nendega vaevu tasakaalus, mille tulemuseks on peaaegu olematu ja mõnel aastal isegi negatiivne säästumäär.

Kui siia juurde lisada veel eluasemeinvesteeringud, siis jääb Eesti majapidamiste eelarve jätkuvalt positiivseks, samas kui Leedus on see juba pikemat aega negatiivne. Seega, võiks öelda, et leedukate tarbimiskulutused on liialt suured, mis võib näiteks majanduslanguse korral sundida neid oma tarbimist oluliselt vähendama. 

Eesti inimeste elatustase oleks Eurostati andmetel leedukatest nõrgem vaid suletud majanduse korral, kui me ei pea oma palkasid ja hindu teiste riikidega võrdlema. Inimesed reisivad palju, mistõttu on ka oluline, kui tugev ostujõud on neil ka teistes riikides.

Kuna eestlaste palgad on meie lõunanaabritest kõrgemad, saame me välismaal lubada endale rohkem kaupu ja teenuseid. Seega on Eesti inimeste ostujõud välismaal suurem. Samuti oleme me paremini harjunud kõrgema hinnatasemega.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et Eesti kuulub küll ELi madalama ostujõuga riikide gruppi, kuid võrreldes oma lõunanaabritega läheneme me rikkamate riikide suunas jätkusuutlikuma tarbimismudeliga. Hinnaerinevuste välja taandamisel on Eesti inimeste kodumaised tarbimiskulutused ELi riikide võrdluses küll suhteliselt tagasihoidlikud, kuid meie ostujõud teistes riikides on tunduvalt parem.

Samuti jääb keskmisel Eesti elanikul tarbimisest järele piisavalt puhvreid, et võimalikke majandusšokke pehmemalt üle elada. Võrdluseks toodud leedukate tarbimiskulutused on seevastu aga liialt suured ja tekitavad sellega neile liigseid riske.