Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa leppis kokku Kreeka võlaleevenduses
Kreeka rahandusminister Efkleidis TsakalotosFoto: Reuters/Scanpix
Euroala rahandusministrid leppisid kokku Kreeka võlaleevenduses ja abipaketi viimases väljamakses, mis peaks aitama riigil augustis abiprogrammist edukalt väljuda.
"Pärast kaheksat pikka aastat on Kreeka lõpuks abiprogrammist lahkumas," ütles euroala rahandusministrite juht Mario Centeno reede varahommikul pärast kuuetunnist kohtumist. "Võlaleevendus on vajalik, et tagada Kreeka võla jätkusuutlikkus ka tulevikus," lisas ta Reutersi vahendusel.
Võlaleevenduse põhipunkt on võla tagasimaksete ja ka intresside edasilükkamine pea 100 miljardi ulatuses 10 aasta võrra. Samuti saab Kreeka abiprogramm viimase väljamaksena 15 miljardit eurot, mis tähendab, et augusti lõpus on Kreekal 24 miljardi euro suurune rahaline puhver, mis säästab riiki laenuturule naasmisest lähema kahe aasta jooksul.
Vastukaaluks peab Ateena tagama, et riigieelarve on võlaintresse arvestamata vähemalt 3,5 protsenti SKPst ülejäägist kuni 2022. aastani, pärast seda peab eelarve primaarülejääk jääma vähemalt 2,2 protsendi tasemele kuni 2060. aastani. Kreeka motiveerimiseks lubasid euroala liikmesriigid riigile kaks korda aastas välja maksta kasumi, mida teiste liikmesriikide keskpangad teenivad Kreeka võlakirjadelt, ühtekokku 1,2 miljardit eurot aastast kuni 2022. aastani.
Võlaleevenduse kavast kadus sootuks punkt, mis oleks Kreeka tagasimaksete kursi sidunud riigi majandusliku olukorraga, selle asemel eelistati ühekordset tagasimaksete pikendamist, kirjutab Financial Times.
Muu hulgas saab Kreeka nüüd viimase abimakse abil tagasi maksta IMFi kõrge intressiga laenu. IMFi juht Christine Lagard ütles, et kokkuleppe saavutamine on tervitatav, kuid selle võlaleevenduse tõttu on Kreeka võlakoorma jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis ikkagi kahtluse all.
Märtsi lõpu seisuga on Kreekal võlgu 306,9 miljardi euro eest, mis aeguvad ajavahemikus 2018–2060.