Uus firmamatja lahkus turult kiiresti

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 22. juuni 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus firmamatja lahkus turult kiiresti
Enne firmamatja Kalev Sakjase turult lahkumist ilmus likvideerijate sekka uus tegija Kristo Kivimäe, keda sellel turul pikalt tegutsenud Raul Pint arvas olevat ettevõtluskeelu saanud Sakjase kattevari. Värskes ametis pidas salapärase taustaga Kristo Kivimäe vastu aga vähem kui aasta.
Raul Pindi hinnangul ei mahu tema kõrvale teisi tegijaid, sest turumaht on liiga väike. Erandiks oli aastaid Pindiga konkureerinud Kalev Sakjas, ettevõtete matja, kes aasta alguses loobus ärist, kui kohus määras talle ettevõtluskeelu.
Viimati mullu suvel kahtlustuse saanud Sakjas väitis, et otsustas lahkumise varem, sest firmade likvideerimise äri “ei ole enesest lugupidavale inimesele eneseteostust võimaldav”. Mullu käis läbi, et Sakjasel on aja jooksul kogunenud seoseid rohkem kui 500 ettevõttega, mille koguvõlg ulatub 8 miljoni euro juurde.
Läinud sügisel enne Sakjase mängust väljaastumist saabus uus tegija Kristo Kivimäe. „No see on küll tore! Hea, et järelkasvu on. Põld ei jää tühjaks vähemalt,“ rõõmustas Sakjas veel läinud kuul.
Turul pikalt, 1990. aastatest tegutsenud Raul Pint tõstatas küsimuse, kas Kivimäel ja Sakjasel võib olla seos ehk siis viimane jätkab turul varjatult. Sakjas ei hoidnud seda kuuldes emotsioone tagasi.
Üks läks, teine astus asemele
Temal on kõikide asjade kohta ikka öelda... Ka pärast lahingut granaadiga vehkida... See lõpeb tal ükskord halvasti.
Kalev Sakjas
endine likvideerija
Miks siiski nimetab Pint Kivimäed Sakjase järeltulijaks? „Kohati on mul tunne, nagu ta oleks. Äkki on samas laevas?“ lausus Pint.
Ta siiski ei julge enda sõnul pead anda, kas Sakjas ja Kivimäe teineteist teavad. Küll ei salli loodus tühja kohta, lisas Pint. „Üks kukub välja ja teine tuleb asemele. Järelikult on selles segmendis nõudlust. Turul üritab ta (Kivimäe – toim) umbes samasse kohta minna.“
Sakjas ei halasta Pindile. „Kahju, et ta pead ei anna. Poleks suurem asi kaotus,“ torkas Sakjas.
Seega lükkas Sakjas väite enda ja Kivimäe võimalikust seosest kindlalt ümber. „Ei ole isegi kuulnud temast,“ sõnas Sakjas.
Ta ei mõista, miks Pint nii oletab. „Kas ta vaatas hommikul kohvipaksult, et Kivimäe võib olla Sakjasega seotud? Temal on kõikide asjade kohta ikka öelda ... Ka pärast lahingut granaadiga veel vehkida … See lõpeb tal ükskord halvasti," ütles Sakjas.
Mis mõttes halvasti? „Ta lihtsalt püüab turgu enda jaoks puhtaks teha. Püüab ühte ja teist enda teelt lükata ja tahab olla ainus, kes likvideerimisega tegeleb. Enda kiitmine, teiste allasurumine, häbistamine ja laimamine on see, mida ta teeb.“
Tuleb, katsetab, kaob
See turg ei ole kullaauk, turu kogumaht on kuus ehk 50 000–60 000 eurot.
Raul Pint
Ettevõtete likvideerija
Sakjase endise konkurendi Pindi sõnul polnud Kivimäe likvideerimisärisse astumine ootamatu. „Viimase kümne aasta jooksul on selliseid umbes 20 tulnud. On tulnud suure hurraaga turule ja mõelnud, et leidsid megabisnise. Neid tuleb ja läheb. Sakjas küll püsis jube pikalt paigal,“ lausus Pint veel maikuus. „Nüüd tuli Kivimäe. Minu jaoks on ta üks neist, kes on tulnud, katsetanud ja varsti kaob.“
Nagu sel kuul Kivimäe vastusest selgus, siis tegelikult ei pannud Pint mööda – Kivimäe loobus ärist.
Pint ise nimetab uusi tegijaid enda kloonideks, kes suudavad vaid madalama hinnaga konkureerida. Kivimäe kliente pidas Pint lahjaks. „Hinnatundlikud,“ selgitas ta, mida mõtleb. „Sellised, kes üritavad iga 50 eurot säästa.“
Veebruarikuus oli Pindi hinnangul Kivimäel veel hea saak – ostis vähemalt kümme firmat. „Märtsis oli seitse ja siis on elu läinud kehvaks,“ jutustas Pint. „Arvan, et ta paneb miinust. See turg ei ole kullaauk, turu kogumaht on kuus ehk 50 000–60 000 eurot. Ei ole põnev.“
Kui palju Pint ise teenib, ei selgu. „Oi, mis … Vähe,“ jäi tema vastuseks.
Pidas baari
Kivimäe figureeris meedias aastal 2009, kui pani Pärnus püsti vesipiibubaari. Kohaliku lehe Pärnu Postimehe veergudele jõudis ta sellega, et baar Hookah Lounge pidi ajutiselt uksed sulgema, sest nende tegevus oli tubakaseadusega vastuolus.
Hilisemast ajast Kivimäe kohta infot ei leia, kuni mullu septembris ilmus Ärilehes sisuturunduslugu, kus Kivimäe rääkis firmade likvideerimisest, mida pakkus likvideerimine24.ee. Kui koduleht toona ilmselt olemas oli, siis praegu enam mitte.
Hiljaaegu toimis lehekülg kautaspartners.ee, kuid nüüdseks on ka see suletud. Likvideerimisteenust ja firmade vahendamist pakkunud lehel oli nii Kristo Kivimäe foto kui ka tema telefoninumber. Viimane oli aga välja lülitatud.
Kautas Partners eksisteerib ka firmana, kuuludes ettevõttele CBK Consult, mille juhatuses Kivimäe on, firma omanik on rootslane Daniel Arvid Mörn. Mõlemal mehel on kehtetuid ja kehtivaid seoseid ettevõtetega üle 30.
Üle võetud firmade omanikud ongi kas Kautas Partners või CBK Consult. Juhatusest leiab kas Kivimäe või Mörni ning ettevõtted saavad värvika nime: Puhkarahus321, Pimeduseluigevalgus, Prillidmaas, Tuntudõunad, Gangstarlander, Sõrnikud, TartuTallinn Ilukajakas ja nii edasi. Paljudel Mörni juhtida firmadel on üleval maksuvõlad ja kustutamishoiatus.
Mörniga ei õnnestunud kontakti saada, kuid tema nimekaim Facebookis sõnas, et neid ühendab kauge sugulusside. "Meid aetakse sageli segamini. See ei ole alati hea, kui nii juhtub," sõnas nimekaim, lisades, et ei ole Mörni aastaid kohanud ja rohkem küsimustele ei vastanud.
Veel hiljuti toimis koduleht kautaspartners.ee, kus figureeris Kristo Kivimäe oma foto ja kontaktandmetega, kuid nüüdseks on leht suletud.Foto: Äripäev
Mai lõpus heitis Sakjas Kivimäe tegemistele pilgu peale ja andis oma hinnangu. Talle jäid silma firmade lõbusad nimed. „Paistab, et loomelise mõttelennu liigse puudumise käes need härrad ei kannata ja see ei ole etteheide, vaid pigem tunnustus neile,“ lausus ta ja rääkis, et kuna Kivimäe ajab äri kodulehel nii oma nime all kui ka enda pildiga kodulehel, jätab see hea mulje. „Ta ei varja, mida teeb ja seletab lahkelt, mis ja kuidas.“
Soetatud ettevõtete juhatusse läinud Daniel Arvid Mörnist on Sakjasel konkreetsem arvamus. „Ettevõtete arvu vaadates on üsna kindel, et ta ilmselt tegeleb poolte kokkuleppel firmade ülevõtmisega. Millistel motiividel ta seda teeb, ei ole võimalik leitavate andmete alusel öelda.“
Kivimäega sai Äripäev ühendust, kui saatis juuni alguses talle küsimused. Kivimäe teatas, et ei ole üle kuu aja likvideerimisäriga enam tegelenud. Samas ta ei vastanud näiteks küsimustele, kas tal on seos Sakjasega, miks turule tuli ja kuidas ostetud firmades üles jäänud kohustustega tegeles. „Äri põhitegevuseks oli mõeldud tavapärase likvideerimisteenuse pakkumine äriseadustiku tähenduses," ütles ta.
Kas tal on õigusharidus või on end kodulehel õigusbürooks nimetavas Kautas Partnersis tööl juristid? "Oli koostöökokkulepe advokaadibürooga, kes vajadusel pankrottidega tegeleks,” seisab Kivimäe kirjas. “Kuna turg nõuab midagi muud, lõpetasime tegevuse.”
Napis vastuses pidas Kivimäe oluliseks rõhutada, et on järginud seadust. “Ükshaaval isiklikke teemasid avalikult lahata ei soovi,” sõnas ta. Lisaküsimustele ta ei vastanud, öeldes läinud nädalal vaid, et on vastuse juba saatnud.
Klientidel ähmane mälestus
Haihtuvad ettevõtted
Eestis saab äriühinguid lõpetada likvideerides või pankrotimenetluses, samuti teise ettevõttega ühinedes.
Likvideerimismenetlus tähendab, et äriühingu omanik otsustab vabatahtlikult ettevõtte tegevuse lõpetada. Omanikul tuleb müüa ettevõtte varad, saada kätte nõuded ja maksta kohustused. Järelejäänud rahast arvestatakse maha sissemakstud põhikapitali summa ja kui sealt midagi järgi jääb, tuleb tasuda riiklikud maksud ehk dividendid.
Ühes kuus sundkustutatakse keskmiselt 1000 äriühingut ja üksnes 100 äriühingut läbivad ametliku menetlusprotsessi. Ma ei tea, kui palju likvideerimise teinud ettevõtetest dividende on maksnud, aga võrdluseks on kõrvale panna 1000 likvideeritud ettevõtet kuus, mis lihtsalt kaotatakse ilma, et me teaks, millised varad ja tasumata kohustused sellega kustutatakse.
Sundkustutamise käigus kustutati eelmisel aastal Inforegistri andmetel ametlikult umbes 70 miljoni väärtuses võlgasid tasumata maksudena ja võlausaldajate nõuetena kokku.
Oma klientidele ei ole Kivimäe eredalt mällu sööbinud. Kui Kivimäe ettevõtte kodulehel märgitud telefoninumber oli välja lülitatud, üritas Äripäev teda kätte saada numbritelt, mille taga on ostetud firmad. Vastasid endised omanikud.
„Ma isegi ei tunne sellist inimest,“ sõnas esmalt näiteks ettevõtte Nubira varasem juht ja omanik Kairi Einmann.
Kivimäe meenus Einmannile Nubira nime mainides. „See oli ammu, inimesi käib läbi ikka rohkem kui üks-kaks,“ põhjendas Einmann, miks Kivimäe nimi talle võõras oli. Täpsustuseks, ettevõte ei liikunud Kivimäele aastaid tagasi, vaid läinud oktoobris.
„Rohkem ei ole temaga suhelnud,“ ütles Einmann ja selgitas, millisel põhjusel kaks aastat tagasi loodud ettevõttest loobus. „Firmat ei olnud enam vaja, sest tegevust polnud. Üritasin, aga ei tulnud midagi välja.“
Rahast ei räägi
Kui kõlas küsimus, kui palju Einmannile firmast loobumine maksma läks, kadus tema avameelsus. „Mina ei kommenteeri enam midagi. Suhelge temaga,“ kostis Einmann ja lisas, et tal ei ole enam Nubiraga seost.
Võru firma Deko Elekter varasemale omanikule Elger Juhkamile meenus Kivimäe kiiremini. „Ostis minult ühe firma ära. See oli ammu, pool aastat tagasi vist juba,“ sõnas Juhkam. Kivimäega võttis Juhkam ühendust, kui sai temalt likvideerimist reklaamiva kirja. „See on ehitusäri. Olen alltöövõtja, igasugused asjad tulevad ette. Mingil hetkel tuleb asi ära lõpetada,“ selgitas ta, miks firma maha müüs. Võimalik, et firmal jäi üles kohustusi, tõdes Juhkam. Ettevõttel on 3500eurone maksuvõlg.
Ettevõtete likvideerija Raul Pint rääkis, et turu kogumaht on umbes 50 000 kuni 60 000 eurot, mida peab väikeseks summaks.Foto: Raul Mee
Kristo Kivimäe vastas selle peale: "See telefon võib kogemata merre kukkuda."
Katrin Sepp
Rahvusraamatukogu turvajuht
Äri Rahvusraamatukogus
Firmamatja Kristo Kivimäe kohtus ettevõtetest lahti saada tahtnud klientidega Rahvusraamatukogus, mis ettevõtjatele ruume rendib. Leping lõppes, kui Kivimäe võlgu jäi.
Raamatukogul on ligi 80 rentnikku, nendest tuntumad näiteks feng-shui koolitajad Seederid. Firmad, millega Kivimäe tegeles, kirjutas ta Rahvusraamatukogu aadressile. Turvajuhile Katrin Sepale on see uus info. „Järelikult peame lisama lepingusse punkti, mis keelab ettevõtteid meie majja registreerida.“
Sepp kohtus Kivimäega läinud aastal suve lõpus ja nad arutasid rendilepingu tingimusi. Sepp mäletab ähmaselt, et jutt käis arvutitöö tegemisest ja Kivimäe jättis hea mulje. „Aasta lõpuni oli kõik korras, aga aasta alguses algas trall,“ lisas Sepp.
Tralli all mõtles Sepp, et Kivimäe juhitud Kautas Partners jäi raamatukogule võlgu. Kivimäe põhjendas võla tekkimist majanduslike raskustega.
Rendilepingu lõpetas raamatukogu mai alguses, aga Sepp ootas veel võla tasumist. Sepp meenutas enda ja Kivimäe viimast vestlust. „Küsisin, miks mulle tundub, et ta hoiab kohustustest kõrvale. Kristo Kivimäe vastas selle peale: „See telefon võib kogemata merre kukkuda,“ rääkis Sepp. „Rohkem pole ma temaga kontakti saanud, ta ei vasta e-kirjadele ja telefon on välja lülitatud.“
Mõne aja pärast olukord muutus. Pärast seda, kui Äripäev saatis Kivimäele küsimused, kus ka võla kohta uuris, võttis Kivimäe raamatukoguga ühendust ja lubas võla maksta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum