Brexit lööb Suurbritannia majandust juba praegu

Kaks aastat on möödas ajast, mil britid hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt. Sellal, kui eestlased sussutasid õues jaanituld teha, võtsid britid vastu viimaste aastate ühe olulisema otsuse. Ja leiti, et parem oleks Euroopa Liidust lahkuda.

Kui toona reageerisid turud kohe suure langusega, ent on pärast seda taas ülespoole rühkima hakanud, on suuremad ja hoopis laiemapõhised muudatused Briti majanduse jaoks alles ees.

Hiljaaegu teatas lennukitootja Airbus, et on valmis Suurbritanniast lahkuma, kui britid ei suuda välja meelitada head kaubandusdiili. Lennukitootja kardab, et britid lahkuvad Euroopa Liidust juba uue aasta märtsis, mis tähendab, et firmadele jääb liialt vähe ettevalmistusaega. Tõsi, tänavu märtsis toimunud kõneluste põhjal lepiti kokku, et üleminekuperiood kestab 2020. aasta lõpuni, ent siiski on küsimusi ja probleeme, mis võivad Brexiti varasemaks tuua.

Airbusil on Suurbritannias 14 000 töötajat ning veel 110 000 töötajat saavad tööd kas osaliselt või täielikult seetõttu, et Airbus teeb teiste ettevõtetega koostööd.

Airbus on vaid üks näide ilmselt paljudest ettevõtetest, kelle jaoks Brexit valus saab olema. Missuguseid Brexitist tulenevaid majandusmärke on aga juba praegu näha?

Berenbergi panga arvutustest selgub, et alates 2016. aasta kolmandast kvartalist kuni tänavu esimese kvartalini jäi Suurbritannia majandusel saamata 35 miljardit naela. See on märkimisväärne, sest panga hinnangul on majanduskriisi järgne veidi paranoiline ning kartlik meelestatus mööda minemas ning seetõttu on ka majandus mujal riikides kasvanud. “Brexiti tõttu on Suurbritannia majanduse kasv aga tagasihoidlik.”

Mäletatavasti sai Briti nael pärast Brexiti hääletust nii-öelda haamri. Nael hakkas teiste valuutade suhtes nõrgenema, mis tähendab, et inflatsioon tõusis. Eriti valusa kolaka said just jaemüüjad. Briti kaubanduskoda prognoosib käesolevaks aastaks nõrgimat majanduskasvu alates 2009. aastast, mil maailma räsis majanduskriis.

Audiitorfirma KMPG majandusekspert Yael Selfin ütles CNN-ile antud intervjuus, et ettevõtete investeeringud Suurbritanniasse on märkimisväärselt vähenenud. See on seotud ebakindlusega ning ootustega, et ettevõtlusaktiivsus väheneb, lisas ta.

Suurbritannia statistikaameti andmetest selgub, et kuigi riiki tekib uusi töökohti endiselt juurde, on kasvutempo hoogu vähendanud. Kui esimesel aastal pärast referendumit lisandus Suurbritannia tööturule 451 000 uut töökohta, siis omakorda sellele järgneva üheksa kuu vältel kasvas töökohtade arv kõigest 112 000 jagu.

Enim töökohti on kadunud jaemüügi valdkonnas, kus töökohtade arv on alates referendumi ajast vähenenud 70 000 jagu, järgneb ehitusvaldkond, kus alates rahvahääletustest kuni tänavu märtsini on kaotatud 17 000 töökohta.

Tõenäoliselt tuleb Suurbritannia mitmetel põllumajandusfirmadel ning tervishoiuvaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel varsti tõdeda, et ka töökäsi jääb vähemaks. Brexiti tulemusena sisseränne Suurbritanniasse väheneb ning kuigi riik pole immigratsioonipoliitikat pärast referendumit muutnud, on üha vähem välismaalasi Suurbritanniasse sisenemas.

Eile kirjutas väljaanne The Guardian, et Londonis asuvate majade hinnatõus on jõudnud viimase üheksa aasta madalaimale tasemele. Suurbritannias hoolikalt jälgitava linnade kinnisvaraindeksit uudistades selgub, et 20 indeksisse arvatud linnast kahes, Manchesteris ning Aberdeenis on hinnad viimase 12 kuu jooksul langenud. Kuigi ülejäänud linnad näitavad hinnatõusu, pole see enam nii tempokas kui varem.

Eriti suurt tähelepanu väärib pealinn London, mis on aastaid võrreldes teiste Suurbritannia linnadega täiesti oma elu elanud. Nüüd aga hakkab üha enam selguma, et hinnad on muutunud absurdselt kõrgeks ning inimesed ei jaksa endale pealinna elamist osta. Seda tõestavad elavalt numbrid: kui Londonis on keskmine kodu väärt 491 000 naela, siis näiteks Liverpoolis jääb see 118 000 juurde ning Edingurgh’s 225 000 ehk hinnavahe on vastavalt umbes nelja- ja kahekordne. The Guardian kirjutab, et ilmselt hakkavad lähiaastail hinnad ühtlustuma.