Äripäev • 4. juuli 2018
Jaga lugu:

Mandrist ära lõigatud Ruhnul on õigus riigilt kahjutasu nõuda

Ruhnuga laevaühenduse katkemise eest on vastutav riik - ka eraettevõtja kaasamine teenuse osutamisele ei võta riigilt vastutust teenuse normaalse toimimise eest, rõhutab Soraineni advokaat Kadri Härginen.

Silja Europa kapteni müts reisilaeva pardlal.
Silja Europa kapteni müts reisilaeva pardlal.  Foto: Andras Kralla

Praegu on Ruhnu vahet sõitev parvlaev Runö katki ning vedaja ei saa lepingut täita. Asenduslaeva ei luba aga liinile saata ilm. Praamiühendus Ruhnuga on katkenud. Paraku on kahjutasude nõudmine keeruline protsess, nentis Härginen intervjuus ERRi uudisteportaalile.

"Ühistranspordiseadus kohustab riiki tagama ühistranspordi ühenduse nii, et see vastaks ka väikesaarte liikumisvajadusele. Seega on väikesaarte elanikele ühistransporditeenuse pakkumine riigi ülesanne. Riik võib teenust osutada ise või delegeerida selle avaliku teenindamise lepingu alusel eraettevõtjale," selgitas Härginen ERRile.

Riigi lepingupartner on Kihnu Veeteed, kes kohustub aastas tegema konkreetse arvu reise (296 reisi, millest 52 Ringsu-Munalaiu liinil ning 122 Ringsu-Pärnu ning Ringsu-Roomassaare liinil). Majandusministeerium andis vedajale teenuse osutamiseks parvlaeva Runö. Kuigi leping lubab asenduslaevana kasutada ka oluliselt väiksemat laeva, ei sobi see väidetavalt praeguste ilmastikuolude jaoks - nii võib olla tekkinud olukord, kus vedaja ei rikugi sõlmitud lepingut.

Ruhnuga ühenduse tagamine on seaduse järgi riigi ülesanne. Aasta alguseni oli see MKMi kohustus, praegu vastutab maanteeamet. "Kahjutasu maksmine on maanteeameti pädevuses ja õigus on pöörduda ka kohtusse," märkis Härginen.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt