Euroopa pole autoriõiguste lahingut kaugeltki võitnud

06. juuli 2018, 13:00
Julia Reda
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180706/NEWS/180709818/AR/0/AR-180709818.jpg
Ainult tellijale

Eile jättis Euroopa Parlament vastu võtmata autoriõiguse direktiivi kavandi, mille vastu oli kohal olnud 627 saadikust 318, poolt 278 ning erapooletuks jäi 31 saadikut. Direktiiv tuleb uuesti hääletusele septembris.

See direktiiv kohustaks veebiplatvorme, näiteks Facebooki ja YouTube’i, kasutama automaatfiltreid, mis eemaldaksid keskkonnast autoriõigusi rikkuva sisu. Teine suur muudatus puudutaks tsiteerimist ehk plaani keelata uudislugude igasugune tsiteerimine, ka hüperlingina.

"Veel pole midagi võidetud," ütles aga Äripäeva venekeelsele väljaandele Delovõje Vedomosti Saksamaa Piraadipartei liige, Euroopa Liidu saadik Julia Reda.

Järgneb intervjuu Julia Redaga:

Mis nüüd, kui see direktiiv tagasi lükati, juhtuma hakkab?

Seda ei lükatud tagasi. Hääletati selle üle, et me pole nõus selle tekstiga, mille õiguskomitee oli kinnitanud, ja me tahame sellesse muudatusi. Tuleb teine hääletamine, mis toimub septembri teisel nädalal, umbes 10. ja 13. septembri vahel. Täpset kuupäeva ma ei tea.

Kuni septembrini siis töötate välja muudatusi?

Muudatuste kallal töötasime juba varem. Nüüd on meil võimalus need hääletusel välja käia.

Mida te välja käite?

Ma leian, et seaduseelnõu tekst on vaja läbi arutada nende parlamendiliikmetega, kes toetasid seda õiguskomitees. On kaks parandust, mille kiitsid heaks isikuvabaduste komitee ja siseturukomitee. Need parandused ei nõua platvormidelt sisule filtrite paigaldamist (mis on ju väljendusvabaduse õiguse rikkumine), aga võimaldavad samal ajal sisu loojatel saada õiglast tasu oma teose eest. Näiteks kui kasutaja pani üles sisu mingile platvormile, aga see pani kõrvale kontekstiga haakuva reklaami. Sellisel juhul peab platvorm maksma kohalikule autoriühingule tasu.

See tähendab, et Facebook peab hakkama maksma autoriõiguste kaitsjatele?

Vaid selle sisu eest, mis on seotud nende ärimudeliga. Siia sobib paremini YouTube’i näide. See platvorm analüüsib, millist muusikat on üles laetud ja vastavalt sellele paigutab kõrvale reklaami. Seepärast peab YouTube saama muusikalitsentsi. Aga tekstidele pole tal litsentsi vaja, vaatamata sellele, et teoreetiliselt võib keegi ka neid sinna laadida – see pole seal keskkonnas levinud, järelikult ei ole sel pistmist YouTube’i ärimudeliga.

Mis saab hüperlinkidest?

Õiguskomitee hääletas kirjastajatele uut liiki eksklusiivõiguse andmise poolt. See õigus näeb ette, et inimene peab võtma litsentsi iga kord, kui tahab tsiteerida isegi kõige lühemat uudislõiku. See aga on eneseväljendamise õiguse rikkumine. Õiguskomiteele esitati vastuettepanek, mis lükati ühe hääleenamusega tagasi.

Seda ettepanekut saab nimetada "presumptsiooni reegliks". Esimesena tuldi selle ettepanekuga välja Euroopa Nõukogus Eesti eesistumise ajal. Eesti pani ette anda kirjastajatele otseõigus platvormidega läbi rääkida, kui keegi soovib kasutada autoriõigusega kaitstud uudiseid. Kui platvormid seda õigust rikuvad, on kirjastajal õigus minna kohtusse.

See ettepanek võimaldab vältida uut liiki õiguskaitse teket, mida võidakse kasutada, kui keegi avaldab väikese uudisloo, mis pole autoriõigusega kaitstud või mis on olemuselt vaid faktiinfo.

Kas need kaks muudatust on lõplikult sõnastatud või tuleb ka neisse täiendusi?

Mõlemad need vastuettepanekud on esitatud õiguskomiteele, seepärast need ongi meile aluseks. Paraku toetas vaid pool parlamendist seaduseelnõu teksti, järelikult on vaja veel arutelusid. Kõik pooled tuleb ära kuulata.

Milline on teie prognoos, kuidas septembris hääletamine läheb?

Arvan, et tulemus sõltub sellest, kui suur on ühiskonna huvi. Võitsime tänase (intervjuu oli neljapäeval – toim.) hääletuse just seetõttu, et paljud avaldasid survet oma riigi parlamendiliikmetele. Oli palju proteste, eriti Poolas. See toimis. Peaaegu kõik Poola parlamendiliikmed olid praeguse eelnõuteksti vastu. Arvan, et see on ühiskonna surve, meedia ja protestide otsene tulemus.

Seepärast ma kutsun üles kodanikuühiskondi, kes organiseerivad neid proteste, tulema välja 26. augustil, n-ö aktiivsuspäeval. See on pühapäev, mitte kaugel sellest, kui Euroopa Parlamendi liikmed naasevad suvepuhkuselt. Pärast vaheaega tuleb jälle hakata selle teemaga ühiskonna huvi üles kütma. Siis jõuame tulemuseni, mis kõiki pooli rahuldab.

Mis sel 26. augusti aktiivsuspäeval toimuma hakkab?

See on juba kodanikuühiskonna eesõigus. Avalikud protestid on väga tõhus instrument, mis köidab meedia ja eurosaadikute huvi. Lisaks saavad aktivistid üksteisega kohtuda ja kavandada, kuidas veenda parlamendiliikmeid neid ettepanekuid tagasi lükkama.

Inimesed tulevad tänavatele?

Nad võivad seda teha. Loodan, et tänavaproteste tuleb palju. Kuid see pole ainus, mida tuleks teha. Mittetulundusühingud ja kodanikud võivad korraldada kohtumisi oma linnades, kus aktivistid saavad kokku ja arutavad, mida teha. Igatahes jätkub siin tegemist rohkemaks, kui vaid üheks päevaks.

Kuidas te selle päeva tegevusteks üleskutset levitate?

Kohe pärast parlamendis hääletust panin ma üles video Twitterisse ja Facebooki. Paljud saavad sealt infot hääletamise kohta. On hashtag #saveYourInternet, mida paljud aktivistid kasutavad. On ühe Saksamaa väikeettevõtja petitsioon, see on kogunud miljon allkirja. Loodan selle koostajaga koostööd teha, et jõuda suurema hulga inimesteni, kes on reformidest huvitatud.

Mis saab siis, kui septembris saadikud hääletavad poolt? Ja mis saab siis, kui nad on vastu?

Sellest ei tule lihtne hääletus, et poolt või vastu. See on iga muudatuse eraldi hääletamine. Loodan, et enne peetakse läbirääkimisi, mille käigus me arutame, millised muudatused hääletusele lähevad. Kui ei jõuta kokkuleppele, siis hääletatakse iga muudatust eraldi.

Mis saab siis, kui kõik muudatused lükatakse tagasi?

Toimub selle direktiivi lõpphääletus. See kas võetakse vastu või lükatakse tagasi. Kui võetakse vastu, siis saab sellest Euroopa Parlamendi seisukoht. Me pole veel tegelikult midagi võitnud. Kui me kukume oma muudatusettepanekutega läbi, on olukord sama hull, nagu oli enne. Seepärast on oluline, et inimesed pööraksid sellele olukorrale tähelepanu.

Lõpphääletus võib toimuda kevadel, näiteks märtsis. Millal täpselt, on keeruline öelda, kõik sõltub sellest, kui kiirelt triloogi peetakse. Ja sellele hääletusele pannakse kogu direktiiv tervikuna - see kas siis võetakse vastu või lükatakse tagasi.

Kas on veel eurodirektiive, mida liidus arutatakse ja mis samamoodi puudutavad Internetiga seonduvat?

Neid on palju. Näiteks tuli välja seaduseelnõu "Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council on promoting fairness and transparency for business users of online intermediation services". See on hea algatus ja me püüame teha nii, et see ka vastu võetaks. See peaks tagama äridele, näiteks mobiilirakenduste loojatele, õiglase suhtumise platvormide poolt, näiteks AppStore.

Ka on ees ootamas audiovisuaalsete teenuste direktiiv. See on vastuoluline direktiiv, selles on häid asju, näiteks kontroll Internetis levitatava reklaami üle. Kuid on ka probleemseid kohti, näiteks kohustab see videoplatvorme ennetama terrorismiga seotud sisu. Siin peab olema väga ettevaatlik – me peame olema kindlad, et me ei lükka seaduse täitmist platvormide kraesse, sest sellega peab tegelema kohus.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. July 2018, 12:59

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing