USA-Hiina kaubandussõda algas tuliselt

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 6. juuli 2018 kell 13:12
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA-Hiina kaubandussõda algas tuliselt
34 miljardi dollari väärtuses tariife Hiina importkaubale võib saada peagi lisa. USA president Donald Trump on hoiatanud tariifide suurenemist 500 miljardi euroni. Foto: EPA
Ameerika Ühendriikide tariifid 34 miljardi dollari väärtuses Hiina importkaubale said alguse reedel. Peking teatas seepeale, et neil ei ole muud valikut, kui anda samaväärne vastulöök, vahendas Reuters.
Loetud tunnid enne Washingtoni seatud tariifide jõustumise tähtaega suurendas USA president Donald Trump panuseid hoiatusega, et Ühendriigid võib lõpus võtta sihikule 500 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupa, mis jääb samasse suurusjärku kaubamahuga, mida USA importis Hiinast eelmisel aastal.
Hiina importis eelmisel aastal 130 miljardi dollari väärtuses Ühendriikide kaupu. Samal ajal ostis USA Hiinast kaupu 506 miljardi dollari eest, vahendas Reuters USA andmeid.
Hiina kaubandusministeerium teatas vahetult pärast reedel jõustunud tariife, et on sunnitud andma vastulöögi. See tähendab 34 miljardi dollari väärtuses USAst imporditud sõidukeid ja põllumajandustooteid, mida ähvardab samuti tariif 25%. Samas ei öelnud Hiina välja, et oli sellised tariifid jõustanud, mis tekitas turgudel parajalt segadust.
"Hiina on lubanud, et ei tee esimest lasku, ent riigi põhihuvide ja rahva huvide kaitsmise nimel pole muud valikut kui anda vastulöök," teatas Hiina kaubandusministeerium.
Hiina vastutariifid hakkavad kehtima Ühendriikide kaupadest sadadele toodetele, mille hulka kuuluvad põllumajandustooted, sh väärtuselt suurim importtoode nagu sojaoad, ähvardades mõjuda USA farmeritele, kes toetasid Donald Trumpi 2016. aasta presidendivalimistel näiteks Texases ja Iowas.
Viivitused Hiina tollis
Mõned Hiina sadamad on viivitanud Ühendriikidest saabunud kauba läbilaskmisega, selgitasid Reutersile neli allikat. Kuigi selgeid juhiseid ei antud saabuva kauba kinnihoidmiseks, ootasid mõned tollipunktid ametlikke juhendeid värskete lisanduvate tariifide kohta.
Hiina kaubandusministeeriumi teatel rikuvad Ühendriikide sammud maailma kaubandusreegleid, süüdistades USAd majandusajaloo suurima kaubandussõja algatamises.
Hiina aktsiad on seni tariifide jõustumise ootuses saanud tugevalt materdada, kuid suutsid varasemaid kaotusi vähendada. Samas jäi jüaan dollari suhtes nõrgemaks.
"Nüüd võime öelda, et kaubandussõda on ametlikult alanud," ütles Shanghai Jiaotongi ülikooli majandusprofessor Chen Feixiang. "Kui see lõpeb 34 miljardi dollari juures, siis on mõju marginaalne mõlemale majandusele. Kui see eskaleerub 500 miljardi dollarini, nagu väitis Trump, siis mõjub see tugevalt mõlemale riigile," lisas ta.
Kuigi esialgsete tariifide mõju majandusele ei prognoositud suurena, siis hirmu tuntakse selle ees, et pikaajaline lahing segab tariifidest mõjutatud tootjaid ja importijaid, mis omakorda mõjub maailma kaubandusele, investeerimisele ja kasvule.
Hiina keskpanga nõuniku sõnul vähendab Ühendriikide imporditariif 50 miljardi dollari väärtuses (34 miljardi dollarit pluss 16 miljardi dollari väärtuses kavandatud edasisi tariife) kaupadele Hiina majanduskasvu 0,2 protsendipunkti võrra, vahendas Xinhua ametlik uudisteagentuur reedel.
"See ei ole majanduslik viimnepäev. Me ei pea hakkama toitu jahtima teravaotsaliste toigastega. Kuid see (tariifid – toim) vajutab pidurit maailma majandusele," ütles ING peaökonomist Rob Carnell.
Ühendriikide tolliametnikud pidid tariifide jõustumisel võtma 25% maksu tööstustoodetelt alates arvuti kõvaketastest ja printeritest kuni mootorsõidukiteni. Samas ei olnud nimekirjas selliseid tarbekaupu nagu mobiiltelefonid ja jalanõud.
Tariifid mõjuvad ka teistele riikidele
Hiina kaubandusministeeriumi kõneisiku Gao Feng ütles neljapäeval, et USA pakutud tariifid annavad löögi mitmele Ühendriikide ja teiste välisriikide ettevõtetele, mis tegutsevad Hiinas, sest tariifid segavad komponentide kättesaadavust ja kokkupanekut.
Gao sõnul moodustavad välisettevõtted 34 miljardi dollari suurusest uute tariifide alla sattuvast Hiina ekspordist 20 miljardit dollarit ehk 59%. Sellest märkimisväärse osa moodustavad just USA ettevõtted, lisas ta.
Peterson Institute for International Economicsi andmetel tuleb kaks kolmandikku Ühendriikide Hiina impordist väliskapitaliga ettevõtetest. Tuginedes välisinvesteeringutele, tuleb kapital suure tõenäosusega USAst, Jaapanist ja Lõuna-Koreast.
Singapuris asuva DBSi analüütikute hinnangul võib Ühendriikide majandus kannatada isegi rohkem kui Hiina oma, sest USA maksud võivad mõjutada Hiinasse investeerinud Ameerika ettevõtteid.
DBSi analüüsi järgi satuvad Aasias suurima ohu kätte Lõuna-Korea, Malaisia, Taiwan ja Singapur oma avatud kaubanduse ja tarneahela haavatavuse tõttu. Lõuna-Korea majanduskasvu võivad tariifid pidurdada tänavu 0,4%, Malaisia ja Taiwan võivad kaotada 0,6% ning Singapur 0,8%. 2019. aastaks on oodata kuni kaks korda suuremat mõju.
Aasia börsid tõusid
Euroopa turud reageerisid tariifide jõustumise uudisele üsna ükskõikselt ja pendeldasid terve reede nulli ringis.
Seevastu Aasia börsid reageerisid reede hommikul tõusuga: Nikkei indeks tõusis enam kui 1,1%, Asia Dow oli 0,5% plussis. Shanghai ja Hang Sengi indeksid tõusid samuti ligikaudu 0,5% võrra.
Euroopa põhiindeksi Stoxx 600 suurimad tõusjad olid reedel Fabrege ja William Demant (üle 6%), languses oli aga Rootsi lukutootja Assa Abloy (–7%).
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kaubandus
Hetkel kuum