Hiiumaal kalakasvatajatest järjekord ukse taga

Hiiumaa Tahkuna poolsaare lähedale tahavad kalakasvatust luua nii Eesti börsifirma PRFoods kui ka Soome ja Rootsi vikerforelli kasvataja Nordic Trout Ab.  Foto: Arvo Meeks
Birjo Must • 13. juuli 2018
Jaga lugu:

Kodumaise kalakasvatuse populaarsuse kasv on meelitanud juba mitu firmat kavandama Hiiumaa rannikuvetesse suuri kalafarme. Esialgu peaksid tahtjad ära mahtuma, kuid konkurentsi tihenedes võib minna kitsaks.

"Kindlasti on see kõige kiiremini kasvav ja tulusaim valdkond põllumajanduses," rääkis börsifirma PRFoodsi juht Indrek Kasela, kes avalikustas kolmapäeval ettevõtte plaani rajada Hiiumaa rannikuvetesse 6–8 miljoni euro eest uue vikerforelli farmi ja esitas selleks hoonestusloa taotluse.

"PRFoods kasvatab kala nii Rootsis kui ka Soomes. Tegelikult kasvatatakse tööstuslikult kala kõikjal Läänemeres, välja arvatud Eestis," rääkis Kasela. Tema sõnul tuuakse ainuüksi Soome aastas sisse 400 miljoni euro eest kala, samas kui kohaliku kala osakaal moodustab vaid kolmandiku kogu tarbimisest, sest seda ei suudeta veel nii palju kasvatada, kui on nõudmine.

Eestiski tarbitakse Kasela sõnul lõhelistest praktiliselt ainult importkala. "Seda olukorda tahakski muuta," märkis ta.

Kalakasvatuskompleks rajatakse Hiiumaa ja Saaremaa lähistele Hiiumaa rannikumerre, Tahkuna poolsaarest kahel pool paiknevatele potentsiaalsetele vesiviljelusaladele. Toodangu maht kuni 2050 tonni aastas, investeering 6–8 miljonit eurot. Luba taotletakse 50 aastaks.

Taotlused veel rahuldamata

Alles kahe kuu eest avalikustas sarnase plaani ka Rootsi ja Soome suurim vikerforelli kasvataja Nordic Trout Ab, kes tahab Hiiumaa rannikuvetesse rajada kaks kalafarmi aastatoodanguga kuni 2500 tonni vikerforelli. Sarnaselt PRFoodsile on needki kavandatud mõlemale poole Tahkuna poolsaart ja tootmine võiks alata 2020. või 2021. aastal.

Nordic Trouti juhatuse liikme Olof Karlssoni sõnul ei mõjuta PRFoodsi plaan otseselt Nordic Trouti plaane. Samas pole Soome firma oma taotlusdokumentidele veel kinnitust saanud. "See on ametiasutuste otsustada, missugused ettevõtted saavad lõpuks load ja millised mitte," märkis Karlsson. Soome firma taotlusdokumentides on aga põhjalikud argumendid selleks, et need rahuldatakse, lisas juht.

Hiiu vallavanema Reili Ranna sõnul ei tohiks kahe firma plaanid teineteist segama hakata. Mereala planeeringu järgi mahuks Hiiumaa vetesse neli kalafarmi ja teadaolevalt kavandavad firmad neid veidi erinevasse kohta. Lõpliku vastuse saab aga alles pärast keskkonnamõjude hindamist, mis võib võtta aega aasta-poolteist, märkis Rand.

Vallavanema kinnitusel on kalafarmide rajamine kogukonna seisukohalt positiivne algatus, kuid kohalikud inimesed ootaksid kindlasti ka kalatööstuse loomist, mis tooks juurde töökohti.

Karlssoni sõnul, kes käis kevadel ka hiidlastele projekti tutvustamas, vajatakse konkreetselt kasvanduse jaoks umbes 8–12 inimest ja võimaliku puhastamisjaama rajamisel veel 30 lisaks.

Kavandatud kalakasvatus koosneb kahest, 100 ja 63 hektari suurusest alast. Mõlemad alad asuvad Hiiumaa rannikust ca 5 km kaugusel ega ole kaldalt nähtavad. Toodangu maht kuni 2500 tonni aastas, investeering 8–10 miljonit eurot. Esimeses järgus valmiks väiksem, kuni 500-tonnise jõudlusega farm, kus hiljem võiks hakata kasvatama maimudest noorkalu. Need lastakse edaspidi sumpadesse juba suuremas farmis, kus neist kasvatatakse 2,5kilogrammised kalad. Luba taotletakse 50 aastaks.

Eestis alustatakse põhimõtteliselt nullist

Kas kõik tahtjad aga ikka mahuvad väikesele alale ära? Kasela kinnitusel mahuks kalafarme Hiiumaa lähistele kindlasti rohkem, kui planeerivad Nordic Trout ja PRFoods. "Tänane tase on ju sisuliselt null," märkis ta. Samas tõdes Kasela, et Eesti rannik pole sobiv väga suurte kasvatuste rajamiseks ja näiteks lõhet siin lähitulevikus tõenäoliselt kasvatama ei hakata.

Hiiumaa on Kasela kinnitusel selliste plaanide realiseerimiseks igati sobiv paik. "Hiiumaal on kehtestatud merealaplaneering, kuhu on ette nähtud kalakasvatused. See on väga positiivne samm ja strateegia Hiiumaa poolt. Kalad vajavad puhast ja sügavat vett. Läänemeri sobib lõhelistele hästi," loetles ta positiivseid tegureid.

Ka Karlssoni sõnul mahub Hiiumaa vetesse kalakasvandusi juurde küll. Seda eriti arvestades globaalset turuseisu. "Mu sisetunne ütleb, et selles piirkonnas on kasvatustel veelgi potentsiaali. Samas pole kellelegi hea, kui erinevad firmad sobilike asukohtade pärast võitlema hakkavad," märkis Karlsson.

Konkurents on tihe, kuid indu jagub

Saarte lähedusse suurte kalakasvanduste rajamise plaanid on aga lisaks Nordic Troutile ja PRFoodsile olnud veel mitmel ettevõttel. Möödunud aastal rääkis sellest meediale näiteks Saaremaa ettevõte Ösel Offshore OÜ, mille kavandatava kolme avamere kalakasvanduse aastane kogutoodang pidi küündima 15 000 tonnini.

Ka Hiiu vallavanema kinnitusel on liikunud jutte teistestki huvilistest, kuid otseselt valla poole pole seni veel keegi pöördunud.

Nordic Trout lubab ehitusega pihta hakata kohe, kui vald on ettevõtte taotluse kinnitanud. Kuna projekt nõuab suuri investeeringuid ehk umbes 8–10 miljonit eurot, siis Karlsson pikki plaane ei tee ja lubab võtta asja samm-sammult. "Kui aga protsess kulgeb sujuvalt ja saame sellest positiivse kogemuse, oleme valmis uuteks projektideks. Nende tootlikkus oleks juba suurem ja hõlmaks ka maimudest noorkalade kasvatamist ja kala töötlemist," lausus Karlsson.

Kui palju kalakasvatusi PRFoods Eestisse rajada plaanib, Kasela öelda ei tahtnud. "Praegu käivitasime oma esimese kasvatuse Saaremaal, kust peaks Eesti tarbija lauale tulema toodangut juba sügisel. Ootame load ära, teeme investeeringud ära ja siis vaatame edasi," lausus ta.

Kasela sõnul on ettevõtte investeeringud uutesse kalafarmidesse tõhusad, sest nad saavad suunata kalad otse oma Saaremaa tehasesse ja säästa niimoodi transpordikulusid.

Veiko Vahesalu, Järvamaa kutsehariduskeskuse vesiviljeluse õppe- ja katsebaasi juhendaja

Koolitajad jõudsid elust ette

Oleme kalakasvatust õpetanud kuskil 4–5 aastat ja selle ajaga on lõpetanud umbes 50 inimest. Kui sisse astub paarkümmend õpilast, siis lõpetab kuskil kümme.

Enamasti tulevad õppima sellised inimesed, kes juba töötavad mõnes kalakasvanduses või on ettevõtjad, kes on loonud oma kalakasvanduse või tahavad selle kunagi luua. Huvitatuid on vähe, praegu saab uueks õppeaastaks kandideerida, aga kui gruppi täis ei saa, siis kursust ei ava. Kui nüüd tänu kerkivatele kalakasvandustele nõudlus töötajate järele suureneb, võib-olla tuleb ka õppijaid rohkem.

Ma arvan, et me oleme oma eriala pakkumisega ajast ees, aga pikas plaanis suureneb vajadus kalakasvanduste loomise ja seega selle eriala lõpetanute vastu ka Eestis. Praegu on suhe loodusest ja kasvandustest tuleva kala vahel 50-50, aga tarbimine suureneb ja loodusressursid ammenduvad.

Tasub teada

Võimalike keskkonnaküsimuste kohta peab vastused andma keskkonnamõjude hindamine (KMH) ning iseenesest on Hiiu merealas ruumi neljale kalakasvatusele. Avamere kalakasvatuse rajamise KMH eelhinnangus on märgitud, et silmas peab pidama näiteks, kuidas võib merepõhja mõjutada läbi kalasumpade vajuv sööt ja kalade väljaheited või kuidas võib ümbruskaudseid mõjutada lõhn.

Selleks, et saavutada Läänemere piirkonna kliimatingimustes turustamiseks sobilik suurus, vajab vikerforell kahte kasvuperioodi. See on tingitud asjaolust, et tehistingimustes kasvatatud kalad ei pea vastu talvistes oludes ja kehtiva korra järgi ei tohi kalasid talvel lahtistes sumpades hoida.

Allikad: keskkonnaamet, Olof Karlsson

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt