Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti parim õpilasfirma sihib Euroopa tippu
Tänavu valiti Eesti parimaks õpilasfirmaks sEst (small Estonia), kes sõidab Serbiasse esindama Eestit Euroopa õpilasfirmade konkursil. sEsti liikmed leiavad, et edu alus on julge pealehakkamine, kuid proovikiviks saab meeskonnatöö.
sEst-i liikmed (vasakult) Mari Raidma, Frederika Frey, Elisabeth Margarethe Kikas, Hanna-Liisa Rebane ja Helin Kuldkepp.Foto: Andras Kralla
sEst koosneb viiest Tallinna reaalkoolis õppivast neiust, kes sügisel alustavad õpinguid 12. klassis (tehnoloogia, mitte majanduse suunal). Neiud kinnitavad, et inspiratsiooni neil jagub ning tõenäoliselt suudaksid nad välja mõelda veel vähemalt 300 täiesti ainulaadset ideed.
Kõikide sEst-i liikmete jaoks oli õpilasfirma projekt esimene kokkupuude ettevõtlus- ja majandusvaldkonnaga, kus aitas noortel orienteeruda nende juhendaja Riin Saar. Ettevõtte tegevjuht Elisabeth Margarethe Kikas, kes meeskonna kokku kutsus, sai selleks indu oma perekonnalt. Tema vanemad on ettevõtjad ning vend võtnud samuti osa õpilasfirmade võistlusest. „Tahtsin proovida, kas ettevõtlus üldse sobib mulle,“ märkis Kikas.
„Kui Elisabeth seda ideed tutvustas, siis ma mäletan, et ma kohe guugeldasin seda, vaatasin eelmiste aastate pilte ja see tundus hästi lahe kogukond ja atraktiivne võimalus,“ sõnas sEst-i turundusjuht Frederika Frey.
Nagu ühest suust peavad neiud kõige olulisemaks kogemuseks suhtlemisoskuse arendamist, mis kasvatas enesekindlust ja julgust, ja efektiivset ajaplaneerimist – projektiga tegelemine näiteks töö või uurimistöö kõrvalt. „Ma arvan, et me kõik tegeleme tulevikus mingil määral ettevõtlusega, et see õpilasfirma ikka jätab märgi maha,“ leidis õpilasfirma finantsjuht Helin Kuldkepp.
„See on tõsiselt hea kogemus – suhtlusoskus on väga oluline ja see tohutult areneb,“ kiitis Kikas.
„See programm on hästi toetav, kui vähegi tahtmist on, saab teha,“ sõnas Frey.
„Maailmapilt avardus palju,“ lisas tootmisjuht Hanna-Liisa Rebane.
Teadmised YouTube’ist
Lisaks sellele, et tüdrukud puutusid esimest korda kokku ettevõtlusega, polnud nad kunagi varem ka ise ehteid valmistanud. Kõike õpiti protsessi käigus ning appi tulid ka YouTube’i videod.
Ka ettevõtlust on neidude meelest palju efektiivsem õppida töö käigus. „Ideid võib väga palju olla, aga kui sa midagi ei tee, ega sellest midagi ei sünni,“ nentis Kuldkepp.
Ühe ehte valmistamiseks kulub kolm tundi, kui välja arvata vaigu kuivamine, mis võib aega võtta kuni 24 tundi.Foto: Andras Kralla
Samas oli edu ja parima õpilasfirma tiitel noorte ettevõtjate jaoks väga ootamatu ja üllatav, sest tugevaid konkurente oli palju. „Lava peale minnes olid pisarad silmis,“ ütles Kuldkepp.
„Jaa – ja seda kõik oli korraga nii palju, kahurid ja konfetid…“ lisas Rebane.
Nüüd sõidetakse Serbiasse, et esindada Eestit Euroopa õpilasfirmade konkursil, mis tähendab põhjalikku ettevalmistamist ja tööd oma ettevõtte veelgi paremaks turundamiseks.
Eesti Euroopa tipus
Junior Achievement Eesti arendusjuht Epp Vodja on noori selle konkursi jaoks ette valmistanud juba 15 aastat. Tema hinnangul on Eesti õpilasfirmad Euroopas tipptasemel, nagu tõdes ka möödunud aasta novembris Äripäevas. „Oleme nii kümne kui 15 aasta lõikes Euroopa õpilasfirmade võistluse edukaim riik, edestades nii Rootsit, Suurbritanniat, Saksamaad kui ka Šveitsi,“ võttis ta edu kokku.
SEst-i tugevuseks pidas Vodja seda, et nad on kõik etapid tootmisest müügini läbinud ise, kuigi on lubatud ka välist abi kasutada. „Nemad saavad selle kogemuse, kui raske on tootmine ja müümine, ja tulevikus, kui neist saavad ettevõtjad, oskavad nad paremini oma töötajaid hinnata.“ Lisaks sellele on neiud ilumaailmale avatud, on valmis meisterdanud väga ilusa toote ja selle läbi mõelnud.
Õpilasfirmade puhul võib proovikiviks saada tihti see, kuidas omavahel suheldakse, sest selline suur projekt toob välja erinevad iseloomuomadused. „Kui küsida, mis oli raske, siis peaaegu kõik ütlevad, et meeskonnatöö oli raske, et nad ei kujuta seda ette,“ ütles Vodja.
Vodja meelest peitub Eesti noorte ettevõtjate omapära üldiselt visaduses. „Mina ei näe seda lumehelbekeste põlvkonda, millest kogu aeg räägitakse – ma olen näinud teotahtelisi, loomingulisi, aga ka väga töökaid ja heade ideedega noori,“ sõnas ta.
Samuti aitab edule kaasa hea tasemega Eesti kooliprogramm ning ettevõtlusharidus. „Ettevõtlusõpe tõstab õpimotivatsiooni, saadakse aru, milleks õpitakse koolis ka teisi õppeaineid, näiteks matemaatikat,“ lisas ta.
Kõik valmistatakse ise
Õpilasfirma sEst talletab tükikesi Eesti loodusest – näiteks sammalt, õisi, seemneid ja marju – kristalse värvitu vaigu sisse.
Kõik sEsti ehted on ainulaadsed ja kannavad kindlat sõnumit.Foto: Andras Kralla
Alguses oli noortel ettevõtjatel plaanis teha 100 ehet Eestile sünnipäevaks, kuid Eesti parima õpilasfirma konkursi võit ja nõudluse kasv viisid selle mõtte „rappa“. Nüüd ongi valmistatud juba 300 unikaalset ehet, mida müüakse näiteks suveniiripoodides. Iga ehte juurde kuulub ka Eestiga seotud mõte – loits, mõistatus või rahvatarkus, mis on lisatud ehtekarpi väikesel kaardikesel.
„Ma arvan, et kõiki inspireerib kunst mingil määral ning siis me mõtlesime ise ka proovida, missugune kunstnik meie sees pesitseb,“ rääkis sEst-i tootearendusjuht Mari Raidma, millest õpilasfirma sEst algas.
Kuigi igal neiul on ettevõttes oma roll, siis ehteid valmistavad nad kõik. „Kui me ise vaatame oma kollektsiooni, siis me saame aru, kes mida on teinud – kes kasutab natuke rohkem marju, kes sammalt,“ märkis Kuldkepp. Tema sõnul suhtusid tüdrukud ettevõttesse kui projekti, millel on algus ja lõpp. SEst-i tulevik ongi praegu veel lahtine – ehete loomine on küll tore, kuid tüdrukud soovivad ülikoolis edasi õppida, et oma teadmisi täiendada.
Mis on mis
Junior Achievement on organisatsioon, mis arendab Eesti, eelkõige noorte ettevõtlikkust, koostab ettevõtluse alaseid materjale koolidele, valmistab ette majandus- ja ettevõtlusõpetajaid ning korraldab üritusi. JA programmi järgi õpitakse umbes 200 koolis.
Konkursile „Eesti parim õpilasfirma 2018“ esitas oma tegevusaruande 39 õpilasfirmat, finaali pääses neist 21.
"Euroopa parim õpilasfirma 2018" finaalvõistlus toimub Belgradis juuli keskel, osa võtab 39 tiimi erinevatest riikidest. Varem on selle võitluse võitnud näiteks biojäätmeid lagundavaid prügikaste tootev Festera, teadusteater Kolm Põrsakest.
sEsti liikmed
Elisabeth Margarethe Kikas, tegevjuht
Helin Kuldkepp, finantsjuht
Frederika Frey, turundusjuht
Hanna-Liisa Rebane, tootmisjuht
Mari Raidma, tootearendusjuht