Birjo Must • 17. juuli • 3 min
Jaga lugu:

Fondijuht: investeerin pankadesse ja Soome metsatööstusesse

Kuigi pärast nii suurt tõusu keegi aktsiaid enam võileivahinnaga ei müü, leidub börsidel siiski häid võimalusi, rääkis LHV fondijuht Mikk Taras Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Foto: Andras Kralla

“Näiteks Soome metsatööstusettevõtted, kus on põnevad taastuvmaterjali kasvulood ja ka globaalselt tugevad tegijad,” rääkis Taras.

Vene ja USA börsidel lühiajaliselt sama rütm

Kui kõrvutada Venemaa ja USA riigipea eilse kohtumise valguses Ühendriikide ja Venemaa peamisi aktsiaindekseid, siis on mõlemad teinud aastaga umbes 13-14% tõusu.

Tarase sõnul pole see üllatav, sest ühe aasta lõikes kipuvad aktsiaturud liikuma käsikäes ja erinevused tulevad sisse alles pikema aja järel. "Ühe aasta lõikes on Venemaa aktsiaturgude veduriks olnud toormehinnad, mis on taastunud viimasest, energiasektoris 2014. aastal alanud langusest. Need on tõusnud põhjast pea 100% ja see on peamine tegur, mis Venemaa aktsiaturge on tõstnud,” rääkis Taras. Vene aktsiaindeksi eripäraks on fondijuhi sõnul ka see, et 45% sellest moodustavad energiaettevõtted, mis on ühele sektorile ääretult võimas kaal.

Seevastu on USAs pea pool või isegi rohkem tõusust tulnud tehnoloogiasektorist ehk ettevõtetest nagu Apple, Google, Facebook, Amazon. “Kui Venemaal on toormesektor, siis USAs tehnoloogiasektor, mis moodustab neljandiku aktsiaindeksist ja on suurim vedur,” märkis Taras.

Kas fondijuht ise söandab Vene börsile investeerida ja milline on tema investeerimissoovitus, saate kuulata alates 42:32.

USA kaotanud atraktiivsuse

Siiski on tänavu tõus peatunud ja turud võtnud suuna alla. “Trumpi ja Putini eilse kohtumise valguses on sel aastal turge kõige rohkem mõjutanud poliitilised sõnumid. Suurim mõju on arenevatele turgudele. Seejuures polegi Venemaa see kõige suurem peksupoiss, vaid eriti on kannatanud Aasia riigid. Seal on suuremad korrektsioonid, kuna see on koht, kus poliitiline fookus ja tariifide kartus on kõige suuremad,” rääkis Taras, lisades, et ka Euroopas on olnud langus.

Fondijuhi sõnul on USA olnud investoritele turvasadamaks, kuna sealt on tulnud initsiatiiv maailmakorraldust muuta. “Viimased üheksa aastat on USA vedanud tõusu, aga me ise tahame vaadata kohti, mis on alahinnatud ja vähem ülerahvastatud,” märkis Taras.

Sellepärast on Tarase juhitud LHV Maailma Aktsate Fondis vähendatud USA ettevõtteid ning suunatud pilk Euroopa ja arenevate turgude poole. “Otsime seal huvitava kasvupotenstiaaliga ettevõtteid, mis on ka mõistlikult hinnastatud. USA tehnoloogiafirmad on tõusu pikalt vedanud, aga ootused on ka kõrged, seega tõusuruumi meie arvates vähem,” lausus fondijuht.

Pärliks Euroopa pangad ja arenevate turgude indeksid

Kuhu siis tasub praegu investeerida? Tarase sõnul on Euroopas varaklasse, mis on alahinnatud. Kuigi pärast nii suurt tõusu fondijuhi sõnul keegi enam aktsiaid võileivahinnaga ei müü, leidub siiski võimalusi.

“Näiteks Soome metsatööstusettevõtted, kus on põnevad taastuvmaterjali kasvulood ja ka globaalselt tugevad tegijad. Teiseks Euroopa pangad, mis on sentimendi poolest üks negatiivsemaid sektoreid, aga samas on majanduses hea kasvutsükkel ja kui intressid peaksid ka tõusma hakkama, siis pankadele see meeldib,” loetles Taras võimalusi.

Kuna toormehindade langus on mõjutanud negatiivselt arenevaid turge ja nüüd on näha seal taastumist, siis indeksite tasemel on seal tõusupotentsiaali küll, lisas Taras.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt