Eliisa Matsalu • 18. juuli 2018
Jaga lugu:

Eestlaste rikkus pole jätkusuutlik

Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.  Foto: Andres Haabu

Kuigi eestlaste vara on aastatega märkimisväärselt kasvanud, napib enamikul säästmisoskust. Olukord, kus rahaliste kohustustega inimesed ei oska säästa, ei ole jätkusuutlik, ütles Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

SEB teatas, et eestlastel on praegu raha rohkem, kui kunagi varem: eraisikute pangakontodele on pargitud tublisti üle 7 miljardi euro, mis on umbes 10% suurem kui aasta tagasi. Statistikal ei tasu lasta end aga petta, kuna analüütikud tõdevad, et eestlaste investeerimis- ja säästmisoskused jätavad veel endiselt soovida ja seisev raha kaotab ajapikku oma väärtust.

Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul on eraisikute hoiused kasvanud küll juba aastaid, kuid enamikul eestimaalastest investeerimisharjumusi ja olulisi sääste siiski ei ole. Valdav osa Eesti inimeste finantsvarast on hoiustes ja pensionisambas, kusjuures suurem osa varadest on eakate inimeste kontodel. Rahalised kohustused lasuvad aga valdavalt töötavale elanikkonnale. "See olukord ei ole jätkusuutlik ning seetõttu peaks igati arendama eestimaalaste säästukultuuri ja soodustama erinevate lihtsate säästmisvõimaluste teket," ütles Tamla.

Tamla sõnul võiks üks võimalik lihtne viis säästude suurendamisel olla teise pensionisamba senisest suurem paindlikkus, et inimestel oleks võimalik vabatahtlikult rohkem raha sisse maksta võrreldes praeguse kohustusliku kahe protsendiga. Samuti võiks tema sõnul olla abi tööandjapensioni soodustamisest seadusandlike vahenditega.

Säästjaid on juurde tulnud

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs ütles, et Eesti Panga hinnangul on tänu sissetulekute kasvule suurenenud nende leibkondade arv, kel jääb pärast esmavajalikke kulutusi ja laenumakseid raha üle. Kui majanduslanguse perioodil oli selliseid peresid 50%, siis viimase eraisikute finantskäitumise uuringu järgi on selliseid peresid juba 67%.

Ka Tõrs ütles, et enamuse Eesti majapidamiste finantssäästudest moodustavad hoiused ja teisena pensionifondi osakud. "Madala intressi keskkonna tõttu paigutavad majapidamised üha rohkem sääste nõudmiseni hoiustele," ütles ta. Kui 10 aastat tagasi moodustasid nõudmiseni hoiused kõikidest majapidamiste hoiustest pooled, siis praegu moodustavad nõudmiseni hoiused kolmandiku kõikidest majapidamiste hoiustest.

Hoiused ei kasvata raha

Ka SEB finantsanalüütik Mihkel Nestor on eestlaste finantsoskuste puhul pigem kriitiline. Nii kirjutas ta oma selle nädala kommentaaris, et kahjuks pole Euroopa Keskpanga arvates majandus veel sugugi nii hea seisus, kui see eestlaste rahakoti põhjal näib. "Finantssüsteemi toiduahela kaudu väljendub keskpanga ettevaatlikkus selles, et hoiuarvel ei teeni raha intressidena suurt midagi. Vastupidi – elukalliduse kasv kipub selle ostujõudu hoopis vähendama," kirjutas Nestor.

Nestor lisas, et kui raha pangaarvel ei kasva, otsitakse muid võimalusi. Praegu paistab eriti hästi silma raha (üle)küllus kinnisvaraturul. "Näib, et parim rakendus säästudele on 20 m2 üürikorter, millelt üüritulu teenida. Mis siis, et peamised üürnikud, 20–30aastased noored, on demograafia karmi reaalsuse tõttu turult kadumas. Ehk ootab väikest vananevat riiki Euroopa perifeerias ees veel mingi imetabane muutus, mis tootluse kinnisvarast lakke lööb? Kel hammas kinnisvarale ei hakka, peavad leppima teiste põnevate investeerimisvõimalustega," kirjutas Nestor.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt