Eesti ehitajad vahetavad Soome Rootsi vastu

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 23. juuli 2018 kell 11:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ehitajad vahetavad Soome Rootsi vastu
Paljud ehitajad on hakanud Soomest ka kodumaale naasma.Foto: Andres Haabu
Rootsi ehitusturul on Eesti firmade osakaal aastaga kasvanud, Soomes on see pigem langemas. Prisked palgad meelitavad osa ehitajaid ka tagasi koju.
EASi Soome suuna ekspordinõunik Irene Surva-Lehtoneni sõnul on Eesti ettevõtluse kuvand Soomes viimase viie aasta jooksul palju tõusnud. Sama saab öelda ehitussektori ettevõtete kohta. „Soome meediat jälgides räägitakse Eestist väga positiivseid asju,“ kinnitas Surva-Lehtonen.
Eesti ehitusfirma heaks nii Eestis kui ka välisturul töötanud ehitajad räägivad Äripäeva artiklis, kuidas nad ümbrikupalga eest töötasid ja ikkagi rahast ilma jäid.
Eestlased on Rootsis hinnatud
Maru Ehitus AS on Soomes-Rootsis esindatud nelja tütarettevõttega. Pakutakse projekteerimist ja peatöövõttu betooni- ja montaažitöödel. „Müügitulu osakaal välisturgudel moodustab ettevõtte konsolideeritud käibest üle neljandiku,“ märkis juhatuse esimees Taimo Murer.
Mureri sõnul on Eesti ehitusfirmade ja tööliste osakaal Rootsi turul võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud. Samas võib kiire kasumilootus ilma korraliku eeltööta ja turgu tundmata lõppeda valusa nüpeldamisega. „Peamised väljakutsed on ärikultuuri erinevusest tulenevad omapärad. Need väljenduvad nii töö tehnilistes kui ka korralduslikes küsimustes,“ märkis ta.
Ehitusettevõtte Merkes Solution OÜ juhi Marek Kitse sõnul on Eesti firmad Rootsis hinnatud tegijad ja mingist odavast tööjõust ei saa juttugi olla. Kuid rootslane on kinnine ja ei lase naljalt võõraid ligi. „Usalduse võitmine on raske. Rootslane töötab kindlate partneritega. Tutvused on alati abiks,“ soovitas Kitse.
Olulisimad tööd sel aastal:
Hanhikivi tuumajaama kontorite, meditsiinipunkti, sööklahoone ja piirete projekteerimis-ehitustööd.
Salmisaari pelletikatlamaja ehitus.
Helsingi Kalasatama vabaajakeskuse betoonitööd ning terase ja katendite paigaldus.
Helsinki Olümpiastaadioni betoonitööd.
Arcadahalleni üliõpilaskodu betoonitööd.
Rootsis valmis Borlänge logistikaterminal. Valmimisel tootmis-, teenindus- ja laohooned.
Peatöövõttu ei tehta
Soome Ehitusettevõtete Liidu juht Ville Wartiovaara sõnul on suurem osa Eesti ettevõtetest rakkes alltöövõtjatena. Vaid üksikud löövad mõnel suurprojektil kaasa peatöövõtjatena. Erandiks on eramajade ehitus, kus tööd tehakse otse tellijale.
Teise tähelepanekuna märkis Wartiovaara, et välismaalaste abist saab rääkida eeskätt hooneteehituses, sest infrastruktuuritöid teostavad kohalikud firmad.
Kolmandaks kasutab üha enam Eesti firmasid Soome kohalikku tööjõudu, mitte eestlasi. Lisaks registreeritakse oma firmad Soomes nullist, mitte ei laieneta Eestis tegevate ettevõtete arvel.
“Kui ettevõte on kantud maksuameti ja töötandjate registrisse, lihtsustab see oluliselt töötamist. Tulemiseks asutavad eestlased Soomes firmasid selle asemel, et tegutseda Eesti ettevõtetet alt,” sõnas Wartiovaara.
YIT
Skanska
SRV
Bonava
NCC
FIRA
Consti
Tagasi koju
Kui palju Eesti ehitajaid Soomes kokku on? Wartiovaara pakkus, et 20 000–25 000 ehk varasemaga võrreldes enam-vähem sama palju või vähem. See hulk pole kasvanud mitmel põhjusel. Näiteks pole meie palgad Põhjanaabriga võrreldes enem nii palju väiksemad kui varem. Kui majanduskasv on aktiveerinud siinse ehitusturu, siis miks sõita üle lahe, kui saab kodus tunked pahtliseks.
Sama kinnitas fassaaditöid teostava ehitusfirma Deckol Nord juhatuse liige Jan Pajus: Soomest lahkujaid on rohkem kui uusi tulijaid. „Kindlasti on ka neid, kes lootsid leida lihtsat teenimisvõimalust. Aga selleks et korralikult teenida, tuleb ka palju tööd teha ja ennast tõestada," lausus ta.
Wartiovaara sõnul on praegu välisriikidest Soome saabuvad töölised samas olukorras, mis eestlased 10–15 aastat tagasi. Kuna tingimused ja palk on paremad kui kodus, siis lepitakse oluliselt väiskema töötasuga kui tööandjatega sõlmitud kollektiivlepingutes ette nähtud. “Mõned ettevõtted kasutavad seda olukorda ära,” nentis Wartiovaara lisades, et Soome ja Eesti tööinspektsioon on teinud olukorra parandamsieks tihedat koostööd.
Põhiprobleemid rahvusesse ei puutu
Surva-Lehtoneni sõnul on Soome seadused suutnud muidu probleemse valdkonna kontrolli all hoida. Näiteks peatöövõttu tegevad Soome firmad vastutavad oma allhankepartnerite eest. Nad jälgivad, et maksud oleks makstud ja ettevõtluskäitumine läbipaistev.
Igal aastal lisanduvad ka ehituskontrolli uued nüansid. Ühe meetmena on kasutusele võetud registrinumbriga kaardid. Igal objektil viibija peab sisenedes ja väljudes ennast nende abil registreerima ja sellega kinnitama, et töötab seaduslikult.
Tellijavastutust tõstis esile ka Pajus. Suurprojektidel see toimib ja kõigile on tagatud võrdsed kohustused ja võimalused. Samas väiksemate eratellijate ümber ebaseaduslikku töötasu maksvaid firmasid ringleb. „Tavaliselt satuvad tähelepanu alla kõige markantsemad juhtumid. Need on erandid. Enamik Eesti firmasid teeb siin rahulikult oma tööd ja erilist kisa ei tee,“ kinnitas Pajus.
Wartiovaara sõnul on põhiprobleemid rahvusülesed ja neid pole võimlaik siduda ühegi etnilise grupiga. Näiteks keelebarjäärist tulenevad tahtmatud ettevaatamatused ohutusnõuete täitmisel.
Teine suur häda on võõrfirmad, kes soovivad lühikese ajaga teenida suurt tulu. Rihitakse lühiajalisi projekte ja riiki tullakse kindla teadmisega, et siia ei jääda pikemaks. “Nende tööjõud on ebakompetente ja tulemused kehvad. Päritolul ei ole siin tähtsust,” rõhutas Wartiovaara.
Kui palju teenib ehitaja Soomes?
Kokku töötab Soomes ca 100 000 eestlast, neist 50 000 püsivalt. Kõige populaarsemad ehituspiirkonnad on Helsingi suured arendused ja Lõuna-Soome. Eesti töömeest hinnatakse töö kvaliteedi ja kiiruse poolest. Samas päris võrdsetena eestlasi ei nähta ja eelisseisus on kohalik ettevõtja.
Ehitajate palgad Soomes sõltuvad objektitüübist, piirkonnast, töötajate staažist. Kõige tasuvam on reeglina elamuehitus, kus kohaliku soomlase keskmine kuupalk on 3500 eurot. Tipprühm, keda otsitakse, on projekteerijad ja ehitusinsenerid.
Irene Surva-Lehtonen, EASi Soome suuna ekspordinõunik
Kui palju teenib ehitaja Rootsis?
Rootsi ehitustöölise keskmine kuupalk on 30 400 SEKi (ca 2933 eurot). Byggandsi (Rootsi Ehitusliit) andmed näitavad 235,53 SEKi (23 euro) suurust tunnitasu.
Võõrtöötajate tasu kohta täpsed andmed puuduvad, kuid kuuldu põhjal makstakse Euroopa Liidu riikidest pärit töötajatele 50 SEKi (4,82 eurot) tunnis ja Ukraina töötajatele 40 SEKi (3,86 eurot) tunnis.
Maksudest hoidumine on Rootsi ehitussektoris jätkuv probleem. Ühe lahendusena oleme kasutusele võtnud ID06 süsteemi, mis registreerib kõik objektil viibijad. Töökäte nappuse tõttu on teine suur murekoht illegaalne tööjõud. Kuivõrd see Eesti ettevõtteid puudutab, ei oska ma öelda.
Anna Öberg, EASi ekspordinõunik Rootsis
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
Hetkel kuum