Kaubanduslepe nihutas Jaapani Eestile lähemale

Praegu tuleb Jaapanisse imporditud Eesti juustu pealt tasuda 29,8% tollitariifi. Edaspidi on see protsent null.  Foto: Andres Haabu
Jaga lugu:

Euroopa Liidu ja Jaapani kaubanduslepe kaotab 15 aasta jooksul lõviosa tollitariife. Eesti poolel võidab enim toiduainetööstus, masinatööstus ootab veel oma aega.

Möödunud teisipäeval Tokyos andsid kaubandusleppele allkirja Euroopa Ülemnõukogu eesistuja Donald Tusk ja Jaapani peaminister Shinzo Abe. Nüüd peavad parlamendid selle kava ratifitseerima.

Eestil on kaubateede avanemisest võita mõndagi – geograafiliselt kauge saareriigiga on meil sarnasusi rohkem kui esialgu paistab.

Põllumajanduse kuldne põli

„Tihti ei sünni leppeid, kus võitjaks on põllumajandussektor. Kuid nüüd see juhtus! Uus lepe tähendab meile väga palju, oleme seeda oodanud pikisilmi,“ sõnas Jaapanisse Eesti juustu eksportiva piimandusühistu E-Piim juhataja Jaanus Murakas.

Kuigi Jaapani ärikultuuri nõuded on spetsiifilised ja ranged, on tegemist maailma ühe suurema juustu importijaga. Praegu tuleb toiduaine pealt tasuda 29,8% tollitariifi, kuid edaspidi langeb see number järk-järgult, kuni nulli.

Muraka sõnul saavad Eesti piimafarmerid nüüd suurema kindlusega tulevikku vaadata. Kindlasti suurendab vabakaubanduslepe seni hapra piimandussektori vastupanuvõimet kriisidele.

E-Piima tulevikuplaanid näevad ette uue ühistulise piimatööstuse rajamist Paidesse. Selle äriplaanis on juba praegu planeeritud toodetavast juustust kolmandiku müük Jaapanise. See toimub läbi ettevõtte eksklusiivse esindaja, suurkorporatsioon Marubeni. „Uues tööstuses saab tänu kaasaegsele tehnoloogiale toota juuste, mida täna Eestis ei valmistata. Jaapanis ja Aasis on nendele sortidele suurem nõudlus,“ sõnas Murakas.

Eesti tootjad ise laisad

Euroopa Liidust tulevale naturaalsele meele kehtib praegu 2,5protsendiline tollimäär. Seda ka Artisan Honey OÜ kaubale. Ekspordijuht Sander Sulane kiireid muutusi ei oota, kuid pikemas perspektiivis on tollitariifi kadumine nii tootjate, partnerite kui lõpptarbija seisukohast tervitatav. Positiivne mõju müügitulemustelegi on ilmne.

„Oleme leppest sealsete partneritega mitu korda vestelnud. Esialgse info kohaselt kaob Euroopa Liidust imporditava naturaalse mee tollitariif järk-järgult kaheksa aasta jooksul,“ sõnas Sulane.

PRFoodsi tegevjuht Indrek Kasela sõnul leidis, et talle pole tariifid Jaapanis äri ajamiseks kunagi takistuseks olnud. Tänu Põhjamaade-armastusele otsivad jaapanlased ise aktiivselt turustuskanaleid. Seega ei saa väita, et tegu oleks meile eksootilise turuga.

„Eesti tootjad on pigem ise laisad ja ootavad, et keegi nende eest töö ära teeks,“ leidis Kasela.

Indrek Kasela sõnul on jaapanlased palju aktiivsemad koostöö otsijad kui eestlased.
Indrek Kasela sõnul on jaapanlased palju aktiivsemad koostöö otsijad kui eestlased.  Foto: Andres Haabu

Sarnane disainitunnetus

Eesti toiduainete kõrval on Jaapanis väga hinnas ka meie puitmajad. Puitmajaklastri juhi Lauri Kivili sõnul toimib kogu sealne sektor impordi põhimõttel ja enda puidutagavara suhtes ollakse selgelt kaitsvad. Väga suur kogus puitmaju veetakse juba praegu sisse Soomest ja Baltikumist, aga ka Kanadast.

Majadele kehtib üldiselt üsna madal tariif, 3,9%. Aga Eestile kui WTO liikmele seda ei eksisteerigi. Juba praegu. Nagu ka ülejäänud 28 Euroopa Liidu liikmesriigile. Seda enam julgustab Kivil koostöövõimalusi otsima.

"Eesti ja Jaapani arhitektuuris on puidul, palgil ja palkmajal äärmiselt oluline roll. Meie arhitektid on läbi ajaloo vaadanud üsna palju Jaapani disaini poole ja sealsete olulisemate arhitektide loominguga ollakse hästi kursis. Ka disainitunnetuslikult oleme väga sarnased. Mõlema arhitektuuris valitseb lihtsus ja selgus ning soov eksponeerida puitu. Hoonetes otsitakse individuaalsust,“ rääkis Kivil.

Praegu on Jaapan kaupade arvestuses 70 miljoni euroga Eesti 27. kaubanduspartner ja teenuste arvestuses 29. riik.

Kokku ekspordivad Eesti ettevõtted aastas Jaapanisse tooteid ja teenuseid 100 miljoni euro eest.

Peamised ekspordiartiklid on saematerjal, elektriseadmed, haruldased metallid, kalatooted ja kokkupandavad ehitised.

Täitmata potentsiaal

Välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo direktor Margus Rava sõnas, et väheneva tollimaksu toel hoiavad põllumajandus- ja tööstuskaupade eksportijad kokku enam kui 2 miljonit eurot aastas (2017. aasta ekspordimahtude korral). Samas avaneb võimalus uutele ettevõtetele. Näiteks vaatavad Jaapani poole huviga Eesti loomalihakasvatajad.

EASi ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane lisas, et ITC (International Trade Center) uuringute ja statistika põhjal on Eestil suur täitmata ekspordipotentsiaal masinatööstuse sektoris. Toiduainetööstuselgi on veel arenguruumi. „Viimase puhul on hetkel tariifid väga kõrged. Võrdlemisi hästi läheb puidusektoril,“ märkis Rebane.

Leppega protektsionismi vastu

Euroopa Ülemnõukogu eesistuja Donald Tusk kirjeldas The Guardiani veergudel lepet kui valguskiirt süngeks tõmbuvas rahvusvahelises poliitikas. „See on strateegiliselt tohutu kaaluga samm. Ajal, mil on tärganud jõud, kes on hakanud kahtlema kindlatel mängureeglitel toimivas globaalses korras,“ viitas Tusk üha protektsionistlikumaks muutuvale maailmamajandusele.

Tariifide vähendamine toimub erinevas mahus. Näiteks Jaapanisse eksporditavatelt keemiatööstuse toodetelt eemaldatakse tariifid kohe pärast lepingu jõustumist. Samas veiseliha tariifi langetatakse 38,5% pealt 9% peale 15 aasta jooksul. Vastutasuks langetab Euroopa tariife autode pealt ja kaotab need tagavaraosadelt.

Rava hinnangul on lepingu otsene positiivne mõju Eestile kordades suurem kui negatiivne mõju kaubandusvaidlusest USAga.

Juuni algusest USAsse imporditavale terasele ja alumiiniumile kehtivate täiendavate tollide alla mahub potentsiaalselt vähem kui 400 000 euro eest Eesti toodangut. See on 0,1% Eesti ekspordist Ameerika Ühendriikidesse.

Rebase sõnul tõuseb Euroopa Liidu hinnangutel ELi eksport Jaapanisse kaubandusleppe mõjul 34% ja tõstab ELi SKP-d ligi 0,76%.

ELi 10protsendilised tollid Jaapani autodele

Jaapani 30protsendilised tollid Euroopa juustudele

15protsendilise tollimaksu Euroopa veinidele

Kokku kõrvaldatakse ühe miljardi euro väärtuses tollimakse, mida ELi eksportijad igal aastal Jaapanile maksavad

Euroopa ettevõtetel avaneb võimalus teha paljudele Jaapani linnadele pakkumisi avalikel hangetel

ANDMETE LIIKUMINE VABAM

17. juulil sõlmiti lisaks vabakaubandusleppele ka isikuandmete kaitse süsteemide ekvivalentsuse tunnustamise lepe. Selle järgi võib Euroopa Liidust viia andmeid Jaapanisse, kuna sealne seadus tagab sellele adekvaatse kaitse. „Eesmärk on hõlbustada äritegevuses isikuandmete edastamist, tagades seejuures andmekaitse kõrgeima taseme,“ selgitas Margus Rava välisministeeriumist.

Tänavu 6. juulil tegid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junker ja Jaapani peaminister Shinzo Abe ka teemakohase deklaratsiooni, kinnitades, et andmete liikumine on globaalse majanduse edendamise fundamentaalne alus.

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt