Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuhaldur sai püssirohtu juurde, kuidas end kaitsta?
Uus variisikuid puudutav maksukorralduse seaduse muudatus annab maksuhaldurile võimu juurde ja võib viia omavolitsemiseni, viimase vastu saab end kaitsta kindlaid menetlusreegleid järgides, rääkis advokaadibüroo COBALT partner ja maksuvaldkonna juht Egon Talur.
Kui seadusemuudatuse aglne mõte oli muuta ettevõtetel variisikute kasutamine mõttetuks, siis tulevikus võib see ka kohusetundlikku maksumaksjat koormata. „Võib juhtuda, et uue regulatsiooniga lahendatakse mõni tüüpolukord ära, mille peale avalikkus on rõõmus ja tänulik, et variisikutest maksupetturitelt nõutakse raha sisse,“ rääkis advokaadibüroo COBALT partner ja maksuvaldkonna juht Egon Talur Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
„Mind teeb murelikuks, et seadusel on pikaajalisem mõju ning pärast variisikutest petturite paljastamist on maksuhalduri arsenalis rohkem püssirohtu kui seni,“ nentis Talur. „Kas seda ka õigetes kohtades kasutatakse – selles osas on mul teatavad hirmud,“ tõdes ekspert ja lisas, et teinekord võib maksuhaldur oma hoobasid võimu näitamise eesmärgil ära kasutada.
Hirmuäratavaid näited
Taluri sõnul oleks ülekohtune väita, et maksuameti palju omavolitseb, aga siiski tuleb ette olukordi, kus revidendid püüavad menetluslike vahenditega iga hinna eest oma tahtmist saavutada. „Kui neile tundub, et nad ühel või teisel põhjusel ei suuda oma eesmärki täita, võib revident või revidendid kooskõlastatult seda menetluslike vahenditega ikkagi igal hetkel püüda,“ leidis Talur. „Maksuhaldurile on võimalused antud ja mõned revidendid ei löö risti ette nende kasutamisel, kui nad tunnevad, et jäävad tavalisi vahendeid kasutades oma eesmärkide saavutamisel hätta.“
Intervjuu Taluriga alates 1:04:16
Viimane juhtum oli Taluri sõnul paar aastat tagasi, mil revidendile tundus kontrolli alguses, et maksupettus on toime pandud. „Tegemist oli ainsa Eesti maksumaksjaga, kellele oli ligipääs info küsimiseks ning nii suudeti 2-3 revisjoni tulemusel tekitada 8 maksukontrolli, millest 5 läks menetlusse,“ kirjeldas ekspert. „Nüüd paar aastat tagasi need lõppesid – mina sain targemaks, maksuamet sai oma asjaamistes targemaks, kuid kliendile oli see kõik oi-oi kui kulukas.“
See on ka põhjus, miks uus seadusemuudatus Talurile ei meeldi. „See ananb maksuhaldurile täiendavaid volitusi ning loob kombinatsiooni, mida ma ei pea Eesti maksusüsteemile sobivaks,“ nentis Cobalti maksuvaldkonna juht.
Järgi menetlusreegleid
Selleks, et end hiljem maksuhalduriga tekkivates vaidlustes kaitsta, soovitab Talur maksumaksjal alati menetlusreegleid järgida. Näiteks kui maksuhaldur pöördub sooviga infot saata, kuid viitab, et tegelikkuses pole tegu kontrolliga, tuleks siiski asju ametlikult ajada. „Maksumaksjal on alati võimalik maksuhalduri lähenemiskatsetesse mõistlikult aga konkreetselt suhtuda – vaatamata sellele, et soovitakse olla sõbralikud, abivalmid ja mitte konflikti minna, võiks jälgida, et haldur jälgib maksumenetluse sätteid,“ selgitas Talur. „Maksuametnikud on sageli harjunud küsimise peale infot saama – tegelt peaks järgima kindlaid reegleid ja seda tasub neile meelde tuletada.“
„Tuleb teada enda õigusi ja osata neid õigel hetkel kasutada – sellisel juhul on eeldused positiivse tulemi jaoks olemas,“ ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.