Tõnu Tramm • 26. juuli 2018
Jaga lugu:

Logistikasektor töötajale sama ohtlik kui ehitus

Veonduse ja laonduse tegevusala on tööinspektsiooni hinnangul muutunud viimasel paaril aastal raskete tööõnnetuste poolest pea sama ohtlikuks kui ehitussektor.

Ühe lahendusena pakutakse, et sõdukijuhi patu eest saaks karistada ka tööandja – see motiveeriks valima juhte, kes seadust ei riku ning hoidma ka juhtidele esitatavad nõudmised mõistlikkuse piires.

Avarii.
Avarii.  Foto: Erik Prozes

Tööinspektsiooni koostatud veonduse ja laonduse tööohutuse analüüsist selgub, et tõusvas trendis on just raskete tööõnnetuste arv – kui aastal 2013 registreeriti 86 rasket tööõnnetust, siis mullu juba 119, kirjutab logistikauudised.ee. Seega on veonduse ja laonduse tegevusalas sarnaselt ehitussektoriga iga kolmas tööõnnetus raske.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul tuleks analüüsida ja võimalusel rakendada tööandja vastutust kutseliste juhtidega seotud rikkumiste puhul. Praktikas esineb olukordi (juhtide enda väitel), kus tööandja sisuliselt sunnib neid rikkuma – kas etteantud aegadega, sõiduki hooldusesse mitte panustades jne. Samas tööandja karistamine sellistel puhkudel on nii keeruline, et seda praktiliselt ei tehta.

„Ainus töötav viis selle vastu oleks tekitada olukord, kus karistus läheks automaatselt ka tööandja vastu, ka nt siis, kui juht kiirust ületab. See suunaks tööandjaid valima juhte, kes on korralikud ja hoiaks teda rikkumisi soodustamast. Tõsi, probleem on selles sektoris “tööandja” tuvastamisega, kuna paljud juhid on formaalselt iseenda tööandjad,“ nentis Ernits.

Bussijuhtide vanus liiga kõrge

Probleeme on Ernitsa hinnangul ka taksonduses ja bussinduses. Sisuliselt ei kehti neile mingid regulatsioonid, kuna väga paljud neist töötavad füüsilisest isikust ettevõtjana ning neile ei rakendu seetõttu ka töölepinguseadus. Väga pikad tööpäevad on sellel alal üsna levinud. Väljendub see taksojuhtide palju suuremas riskis – liikluskindlustusfondi andmetel suurusjärgus kolm korda rohkem – liiklusõnnetustesse sattuda.

Samuti on bussijuhtide pealekasv napp ning nende keskmine vanus kõrge. On olnud raskeid liiklusõnnetusi, kus roolis on olnud 70–80 aastat vana kutseline bussijuht. Mõnel juhul on vanusest tingitud mõju liiklusõnnetuse toimumisele ka tuvastatud.

Kaks probleemi: WC ja teeremont

Transpordi ametiühingu liiklusspetsialisti Tarmo Kahemi sõnul saab välja tuua veel kaks olulist probleemi. Esimene on seotud bussijuhtide olmetingimustega – juba aastaid on vedajate käest nõutud bussijuhtidele tualette.

„Probleem on üle-Eestiline, kuid kindlad probleemsed linnad on Tartu, Pärnu ja Viljandi. Bussiettevõtted on selgitanud, et nemad ei tegele fekaaliveoga ning kus bussijuht töö ajal WCs käia saab, pole nende prioriteet. Selle tulemusena käivad tänapäevalgi bussijuhid ennast kergendamas metsas ja põõsaste taga, seda aastaajast olenemata,“ tõdes Kahem.

Teine murekoht on tema sõnul liiklusohutus teetöödel. Kuna tee ehitamise või remondi ajaks ei taheta kogu teed sulgeda, siis toimub töötamine avatud liiklusruumis. Ohutsoonidele teetööde ajal on ette nähtud normid, kuid tihti ei võimalda tee laius neid reegleid täita ning töötajatele ei jää piisavat ruumi, et ohutult liikuda.

Autod mööduvad teetööde tehnikast ja inimestest ohtlikult ligidalt. Piisab ühest valest sammust, kui tagajärjed võivad olla fataalsed. Lisaks ei pea autojuhid kinni kiiruspiirangutest, mis muudab olukorra veelgi ohtlikumaks. Siin aitaks kaasa see, kui liikluskorraldajad järgiksid rohkem neile ettenähtud norme ja reegleid.

Viimase kümne aasta jooksul on veonduse ja laonduse valdkonnas toimunud aastas keskmiselt 6,6 tööõnnetust 1000 töötaja kohta. Selle näitaja kasvutrendi näeb inspektsioon juba alates 2013. aastast. Enim toimub tööõnnetusi maismaatranspordi ettevõtetes – ligikaudu pooled kogu sektori juhtumitest –, järgnevad laondus ning posti- ja kullerteenindus. Vee- ja õhutranspordiga tegelevates ettevõtetes on olukord kordades parem.

Näiteid sektori mullustest rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest

Kannatanu teostas viljakuivati hoone juures ehituse vaegtöid. Samal tegi teise ettevõtte 16aastane töötaja teleskoop/frontaallaaduriga viljateisaldustöid. Laadurijuht sõitis otse viljahunniku suunas, ei näinud kannatanut ning sõitis temast üle.

Töötaja ronis vaguni peale, et sulgeda luugid. Järgmise luugi juurde liikumiseks tuli töötajal julgestusvöö turvaliini küljest avada. Töötaja libises, kaotas tasakaalu ning kukkus vaguni pealt, 4 meetri kõrguselt alla.

Töötaja paigutas järelkäidava tõstukiga lasti, mille käigus ei olnud piisavalt tähelepanelik ning tabas lastiga talal paiknevat kaubaga kaubaalust, mistõttu nihkus see paigast ja kukkus alla.

Töötaja jäi kahveltõstuki relsi ja kabiini vahele. Põhjused uurimiskokkuvõttest – puudulik väljaõpe ja juhendamine, puudulik töökeskkonna sisekontroll, tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt, töövahendi mittevastavus tööohutusnõuetele

Töötaja kukkus umbes 5 meetri kõrguselt betoonpõrandale. Põhjused – puudulik töökeskkonna sisekontroll, tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt, isikukaitsevahendite puudumine.

Loe teemaveebist logistikauudised.ee pikemalt, millised töötajad on peamine riskirühm, millele tuleks tööinspektsiooni hinnangul igas valdkonnas tähelepanu pöörata ning kui palju tööõnnetusi varjatakse. Lisaks on eraldi välja toodud, millised on enim tuvastatud tööohutusnõuete rikkumised.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt