Töösuhetesse tuleb uus nüanss

Olulisim muudatus puudutab tööaega, mis saab juurde paindlikkust. Näiteks võib töötaja kokku leppida tööaja kui ajavahemiku ehk sõlmida miinimum-maksimum töötundidega töölepingu. Näiteks, et teeb tööd 25 kuni 35 tundi nädalas.

Sellise lepingu puhul kutsub tööandja töötaja vajadusel tööülesandeid täitma, teatades sellest ette vähemalt kolm kalendripäeva ning töötajal on kohustus töö vastu võtta lepingus märgitud tundide piires, selgitab Tops.

Ettepanekuna on sätestatud 15-tunnine maksimaalne vahemik, mille piires tööaeg võib varieeruda (nt võib kokku leppida 1-15 tundi, 10-25 tundi - aga ei või kokku leppida 10-40 tundi). Kui tööandja pakub tööd üle kokkulepitud maksimumtundide määra, siis on töötajal õigus otsustada, kas ta soovib pakkumise vastu võtta või mitte.

Lisaks tuleb töötajale maksta vähemalt kokku lepitud minimaalsete töötundide järgi ja mitte alla töötasu alammäära.

Miinimum-maksimum töötundidega töölepingut ei ole aga lubatud sõlmida selleks, et asendada töötajaid, kelle tööleping on viimase kuue kuu jooksul üles öeldud majanduslikel põhjustel. Nii ei ole tööandjal võimalik asendada täistööajaga töötajaid, kes on talle kulukamad, vähem kulukate töötajatega, märgib Tops.

Kui töötajal tuleb järjest kuue kuu jooksul töötada rohkem tunde, kui minimaalselt kokku lepitud, on tal õigus küsida töölepingu muutmist ning uute limiitide määramist.

Seda, millal need ja veel teisedki töölepinguseaduse muudatused jõustuvad, pole veel teada, kuid kaubanduskoda ootab ettevõtjate arvamusi septembri alguseks, et tagasiside põhjal koostada koja seisukoht ja saata see sotsiaalministeeriumile.